Eesti Energia arendusteenistuse projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul on probleem vanarehvide purustamises. Rehvidest peab eemaldama metallosad ja rehvipuru peab olema paraja fraktsiooniga. Paraku pürolüüsiks sobivat rehvihaket Eestis praegu pole.

"Mingi aeg me pürolüüsisime. Rehvid koguti kokku, rehviringlus pani nad käibesse, purustaja purustas, toodi lattu, segati põlevkiviga ja õli toodeti ja see kõik toimis lühiajaliselt. Purustamine kadus vahelt ära. Eestis ei ole lihtsalt purustusvõimekust, mis pikaajaliselt oleks võimeline tootma," rääkis Aleksandrov.

Tema sõnul tegeleb vanarehvide purustamisega Eestis kaks ettevõtet, mis praeguseks Eesti Energiat rehvihakkega enam ei varusta.

"Ma ise ennustan, et võis tekkida probleem selle toimivuses, kas võimekus, metalli kättesaamine, kvaliteedi tagamine. Igal juhul nad praegu meile ei tooda."

Rehvihakke kasutamine õlitootmises on kasulik nii loodusele kui õlitootjale, sest rehvihakke õlisisaldus on umbes kolm ja pool korda kõrgem kui põlevkivis. Seepärast kavatseb Eesti Energia ehitada oma rehvipurustustehase. See aga võiks valmis saada alles tuleva aasta lõpuks. Kui see tööle hakkab, siis saab Eesti Energia mõne kuuga ümber töödelda kõik Eestis tekkivad ja kasutuseta seisvad vanarehvid, sest Eestis tekib aastas umbes 12 000 tonni vanarehve, kuid õlitootmise potentsiaal nende kasutamiseks on kakskümmend korda suurem.

"Tõenäoliselt, kui me teeme korraliku investeeringu, siis mida rohkem meil ressurssi on, seda parem, puhtalt äriliselt. Mis tähendab ka seda, et kui oma liin on valmis, siis me oleme ka ilmselt valmis lähipiirkondade probleemi lahendama, ehk mis tähendab ka sisuliselt importi," ütles Aleksandrov.

Rehvipuru kasutatakse õlitootmises, segades seda põlevkiviga kuni kümne protsendi ulatuses.