Arakas: Eesti vajab Soome turiste tagasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis

Eften Capitali juht Viljar Arakas prognoosib eluasemete kinnisvaraturu olukorra tõehetkeks sügist. Ärikinnisvaraturg on aga aeglasem ja seal on omanikuvahetusi oodata ehk järgmiseks sügiseks. Turismisektor vajab suve üleelamiseks aga eeskätt Soome turiste tagasi.

Eften Capitali hallatav hotell Palace Tallinnas on juba kaks kuud suletud olnud, Radisson Sky hotelli 24 korrusest on aga tööle jäänud vaid neli. Araka sõnul on käibed teinud drastilise languse ja kriis on kestnud kauem, kui nad selle alguses prognoosisid.

"Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli Radissoni käive aprillis 800 000 eurot kuus, siis tänavu aprillis oli see 60 000 ja mai tuleb veel vaiksem. Olukord on brutaalne," hindas Arakas ETV saates "Esimene stuudio".

Vaja on Soome turiste

Arakas ütles, et Tallinn pole olnud nii piiratud kui praegu Teisest maailmasõjast alates: praegu ei saa turist siia ei merd mööda ega ka maad mööda. Sisuliselt on katkenud ka lennuühendused. Seetõttu pole ka hotellitube praegu kellelegi vaja.

Ettevõte on koondanud umbes pooled töökohad, lootuses, et mingil määral ühel hetkel nõudlus taastub.

"Kui eriolukord välja kuulutati, arutasime hotelli juhtkonnaga, et kannatame selle aprillikuu ära, küll maist läheb paremaks. Täna me oleme mai keskpaigas ja paremaks ei lähe," resümeeris ta. "Ettevõtete juhid on alati optimistlikud inimesed, ootavad paremat olukorda. Küll ta mingi hetk ka taastuma hakkab."

Arakas nimetas meeldivaks otsust piirid Balti riikide vahel avada, ent leidis, et Eesti turismi päästmiseks on vaja reisilaevaliikluse taastamist Soomega. Ta tõdes, et Eesti on olnud soomlaste suhtes üleolev ja võtnud neid iseenesestmõistetavana, kuid iseäranis kuurortlinnad nagu Pärnu, Kuressaare ja Haapsalu ilma nendeta suve üle ei ela.

Kaubanduskeskused näitavad kiire taastumise märke

Seda, et keegi praegu võileivahinna eest hotelle või kaubanduskeskusi turul üles tahaks osta, nimetas Arakas teoreetiliselt ilusaks mõtteks, kuid tõdes, et seda ei juhtu: "Praktisliselt on ärikinnisvaraturg jäätunud."

Tema sõnul on kinnisvaraäri pika vinnaga, seetõttu võib oodata mõnd omanikuvahetust kaubanduskeskuste turul vast alles järgmiseks sügiseks.

Kuidas Eestis kaubanduskeskused kriisist taastuvad, on veel vara öelda, sest kauplused on alles kolm päeva piirangutega lahti olnud, aga esimesed päevad väiksemates kaubanduskeskustes on näidanud, et kliendid on kohe tagasi.

"Mustamäe keskustes on olnud taastumine 80 protsenti, aga Magistralis oli pilt täna, nagu poleks kriisi kunagi olnudki," võttis Arakas oma ettevõtte hallatavate kaubanduskeskuste olukorra kokku.

Seevastu Leedus on kaubanduskeskuste külastatavuse taastumine olnud vaid 50 protsenti kriisieelsest ajast.

Ta nimetas kriisi reegliks tähelepanekut, et mida väiksem on keskus, seda paremini see kriisi üle elas. Mida enam on keskusel üürnikke, seda keerulisem on ka renti neilt korjata. Näiteks rahvusvaheline sporditoodete bränd Nike teatas üle maailma, et kuniks kriis läbi pole, nemad kusagil oma kauplusepindade eest üüri ei maksa.

Kinnisvaraturu tõehetk seisab alles ees

Kõige likviidsem on korteriturg, ent sealgi kukkus tehingute arv aprillis 45 protsenti võrreldes mulluse aprilliga. Kaua langus kestab ja kui sügavaks kujuneb, ei tea praegu keegi.

"Kinnisvaraturg on nagu naftatanker: ta pöörab aeglaselt. Ja täna on ta võtnud suuna alla. See läheb veel pikalt," tõdes ta.

Samas lisas Arakas, et mingist kinnisvaramulli lõhkemisest rääkida ei saa: "Rahvuslik tellimus kinnisvaramulli lõhkemise järele on olnud juba paar aastat, aga seda ei ole."

Ta selgitas, et jaanipäevast poole augustini on kinnisvaraturg niikuinii varjusurmas, sest inimesed puhkavad. Seega saab kinnisvaraturu kohta järeldusi tegema hakata alles sügisel, kui turg teoreetliselt aktiveeruma peaks.

"Oktoober-november on tõehetk, milline see turuolukord on - kas meie majandused on selleks ajaks avatud või mitte. Majandust sulgeda on hästi lihtne, majanduse avamine on aga väga pikk protsess. See pole nagu tõmblukk, et kinni-lahti, nagu tuju parasjagu on," ütles ta.

Arakas peab võimalikuks, et korterite müügiaeg lihtsalt pikeneb, neist tekib suurem varu. Samuti võivad korterite üürihinnad pikemaks ajaks langeda - praegu on turg üürikorterite pakkumisest üle ujutatud ja tehinguid tehakse 15-25 protsenti madalama hinnaga kui enne kriisi.

"Kõige tsüklikindlam vara on olnud linnalähedased suvilad," tõi ta esile.

Erilist pankrotilainet ta kinnisvaraarendajate seas ei prognoosi, sest pangad pole andnud enam võimalust ennast lõhki laenata. Vaid ühisrahastusplatvormide abil end finantseerivad arendused võivad selle ohuga silmitsi seista.

Ettevõtjad ootavad tegutsemisvabadust

Kriisis hakkab tavaliselt valitsussektor vaatama, mida ehitada, et majandust elavdada. Ehitushinnad on all, nõudlus on väike, seega aeg ehitamiseks on soodne. Araka sõnul on aga oluline vaadata, mida ehitada ja kui palju, et see majandust ka elavdaks.

"Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamisega Tallinna hotelle ei täida. Praegu on majandusel žgutt peal, vereringe ei käi," tõdes Arakas. 

Enim igatseb ta ettevõtjate nimel saada valitsuselt tagasi tegutsemisvabadust.

"Ma ei ole sugugi arvamusel, et riik peab inimesele hommikul kohvi tegema ja õhtul teki peale panema. Inimene peab oma eluga ise hakkama saama. Ettevõtjad on seda tüüpi rahvas, et me ei oota kaastunnet ega ka valitsuse abi. Me tahaks vabalt tegutseda," põhjendas ta.

Araka sõnul on kiiremas korras vaja taastada kaubavahetus Soome ja Rootsiga.

Ta tõdes, et meditsiiniline pilt on praegu palju rõõmustavam, kui alguses prognoositi, kuid see on ainult pool kriisi.

"Majanduse osas on vandekohus oma otsust alles langetamas," lisas Arakas.

Edaspidiseks peab ta mõistlikuks, et kaks nii väikest majandust nagu Eesti ja Läti läheksid ühise lennundusettevõtte teed. Mõistlik oleks teha seda Air Balticu baasil, mis on hetkel tugevam ettevõte.

"Meil on ette näidata kuulsusrikas läbikukkumiste ajalugu," lisas ta. "Ühise lennufirma tegemine varem või hiljem on mõistlik mõte."

Euroopa Liidu majanduste taastumine võtab aga veel pikalt aega, eriti Lõuna-Euroopas, mis sõltub suuresti turismist. Ta tõi esile paradoksi: "Mida haavatama majandusega on riik eurotsioonis, seda tugevamini ta pihta on saanud. Seda lõhet finantsiliselt tugeva põhja ja finantsiliselt lõdvema lõuna vahel on kriis ainult süvendanud."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: