Simson: ka taastumisplaanis peetakse rohelepet oluliseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (KE) ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et Euroopa Liidu rohelepe on tähtsal kohal ka koroonaviiruse kriisist taastumise plaanis.

"Vaatamata tõsiasjale, et selle aasta kliimakonverents on edasi lükatud, siis Euroopa Komisjon oma töökavas ei ole mingeid ajapikendusi võtnud ja me analüüsime võimalusi, kuidas me saaksime Euroopa Liiduna vähem saastada," ütles Simson.

"Ministrite nõukogudes arutelud käivad. Euroopa Liidu liikmesriikide energiaministrid väga tugevalt toetavad seda, et taastumiskavas vajalikud investeeringud läheksid meie kliimaeesmärkide täitmisele. Nad väga toetavad seda, et me panustame edasi parematesse võrguühendustesse ja näiteks meretuuleparkidesse," lausus Simson.

Simson rääkis, et kuigi Eesti tegeleb praegu lühiajalise "inimeste hoidmisega", siis pikemas perspektiivis on Euroopa Liidu vahendite kasutamine kantud lubadusest, mille tänane valitsus andis, et aastaks 2050 saab Eesti olema kliimaneutraalne.

Rohelepe koosneb Simsoni selgitusel kahest aspektist. "Üks on see, et kõige rohelisem energia on see energia, mida me ei kasuta ja mille tootmiseks mitte midagi ei ole pidanudki kulutama. Teeme neid samu asju, aga teeme säästvamalt. Ma arvan, et siin ei vaidle mitte keegi vastu. Soojendame oma hooneid nii, et mõnusa toatemperatuuri saamiseks kuluks vähem kütust," rääkis Simson.

"Teine roheleppe osa on see, et kasutame rohkem taastuvenergiat, kasutame rohkem elektrit, impordime vähem naftat ja maagaasi. Ma arvan, et energiajulgeoleku mõttes on see väga oluline. Ministrite ringis toetati väga tugevalt seda, et ka taastumisplaanis peaks olema rohelepe prominentsel kohal," lisas ta.

Prominentne sammas peaks Simsoni sõnul olema ka digieesmärgid.

Rääkides Euroopa Liidu eelarvest, ütles Simson, et uues olukorras ei ole ohtu, et Balti regioonile mõeldud toetused vähenema hakkaks. Kriisis on Simsoni sõnul majandushoobi saanud kõik liikmesriigid.

Euroopa Komisjon tuleb kolmapäeval välja reisipiirangute kaotamise ja turismi taastamise teekaardiga.

"Esimene eesmärk on see, et sellel hetkel, kui riigid oma piiranguid vähendavad, teeksid nad seda koordineeritult. Et ei juhtuks sama asi, kui koroonakriis Euroopasse saabus, et iga liikmesriik hakkas oma tarkusest toimetama ja oli mõnepäevane suur segadus," kommenteeris Simson teekaarti.

"Need reeglid peavad olema lihtsad, kõigile üldiselt arusaadavad ja usaldusväärsed. Kui meil sellised reeglid Euroopa Liidu sees on olemas, siis võime loota, et ka sel suvel juba taastuvad reisimisvõimalused. Tõsi - see kätkeb endas esialgu Euroopat. Euroopast väljapoole reisimine on seotud suurema riskiga ja eelkõige on see meile kaasa toonud ka kohustusi," rõhutas Simson.

Simson: ka taastumisplaanis peetakse rohelepet oluliseksSimson rääkis, et nüüd, kui elu hakkab normaliseerima, tuleb silmas pidada, et kuidas me saame vähem energiat kasutada. "Ilmselt see õppetund, et nii mõnegi koosoleku saab ära pidada ka internetikoosoleku formaadis, ilma, et selleks kulutada pikki lennutunde. See jääb meid saatma ka järgmistel aegadel," lausus Simson.

"Üksikisiku tasemel me ilmselt oskame kõik hinnata puhtamat õhku ja saame aru, et sellises keskkonnas elamine on väärt pingutamist. Mõnes mõttes elame me keskkonna mõttes juba tulevikus. Mitmes Euroopa Liidu riigis me näeme, et just taastuvenergia osakaal on märkimisväärselt kasvanud, sest elektrit on endiselt kasutatud," ütles Simson.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: