"Viis aastat on möödas. Mitte ühtegi konkreetset fakti pole esitatud," ütles Lavrov teleintervjuus RBK-le.

Lavrovi sõnul peab Berliin Moskvat süüdlaseks, ehkki neil ei ole selle kohta mitte mingeid fakte.

"Nad ütlesid äkki Bundestagis, et see kõik on ennekuulmatu, ja seda tegid venelased."

Saksa luureteenistus on korduvalt teatanud Vene häkkerite katsetest luurata parlamendiliikmete ja muude juhtivate poliitikute järele.

Nii näiteks kopeerisid häkkerid ajakirjanduse teatel 2015. aastal Merkeli meilikontolt andmeid. Samal ajal tehti rünnak ka parlamendile.

Saksa ajakirjandus on nimetanud kahtlusalusena Dmitri Baldinit, kelle on teiste küberrünnakute eest tagaotsitavaks kuulutanud ka USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI). Muu hulgas süüdistatakse teda demokraatide sihikulevõtmise eest 2016. aasta presidendivalimiste ajal.

Merkel ütles kolmapäeval, et Venemaa on häkkinud tema arvutisüsteemidesse, kuid sellest hoolimata ei loobu ta püüetest parandada kahe riigi vahelisi suhteid.

"Saksamaal on tugevaid tõendeid selle kohta, et kantsler on olnud Venemaa häkkimiskatsete sihtmärk," ütles Merkel kolmapäeval Bundestagis saadikute küsimustele vastates.

Spiegeli andmeil oli Vene sõjaväeluure GRU saanud oma valdusesse mitmeid Merkeli büroo e-maile, kui ta häkkis 2015. aastal Saksa parlamendi infosüsteemidesse. Venemaa on varasemalt eitanud, et tegeleb välismaal häkkimisega.