Rünnak tuvastati augustis, kui Norra teatas häkkeritest, kes olid tunginud parlamendi e-kirjade süsteemi ja pääsenud ligi mõne seadusandja sõnumitele.

"Valitsuse käsutuses oleva informatsiooni järgi on meie hinnangul selle tegevuse eest vastutav Venemaa," ütles välisminister Ine Marie Eriksen Søreide avalduses.

Välisministeerium ei täpsustanud, mis teave nad sellise järelduseni juhatas, kuid julgustas ettevõtteid järgima küberturbe eeskirju.

"See on väga tõsine intsident, mis mõjutab meie kõige tähtsamat demokraatlikku institutsiooni," ütles Norra välisminister.

Norra siseluureteenistus PST hoiatas veebruaris raportis küberoperatsioonide eest, mis kujutavad endast Norrale püsivat ja pikaajalist ohtu.

NATO liikmesriik Norra pidas 2018. aastal kinni Vene kodaniku, keda kahtlustatakse informatsiooni kogumises internetivõrgu kohta, kuid vabastas ta mõni nädal hiljem asitõendite puudumise tõttu.

Naaberriikide Norra ja Venemaa suhted on halvenenud pärast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi poolsaare.

Venemaaga seostatud häkkereid on süüdistatud mitmetes küberrünnakutes Lääne riiklike ja erastruktuuride vastu. Tänavu kevadel tuli avalikuks, et Vene sõjaväeluure GRU sai oma valdusesse mitmeid Saksa kantsleri Angela Merkeli büroo e-maile, kui häkkis 2015. aastal Saksa parlamendi infosüsteemidesse.

Suvel avaldas Briti parlament mahuka raporti Venemaa sekkumisest Ühendkuningriigi sisepoliitikasse ning alles augustis kirjutas ajaleht The Guardian, kuidas Vene häkkerid muukisid korduvalt lahti Briti endise kaubandusministri Liam Foxi e-postkasti, omandades seeläbi USA-Suurbritannia kaubandusläbirääkimiste saladokumentidele.

Teateid on ka Vene häkkerite püüdlustest tungida COVID-19 vaktsiini väljatöötavate teadusasutuste arvutisüsteemidesse ning USA presidendikandidaadi Joe Bideni kamoaaniaga seostatud ettevõtte arvutitesse.

Venemaa on korduvalt eitanud, et tegeleb välismaal häkkimisega.