Kiik: valitsus ei taha, et tehtud leevendusi tuleks hakata tagasi pöörama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Esmaspäevast ei ole Eestis enam koroonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukorda ja mitmed piirangud leevenevad, kuid sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas "Ringvaates", et hädaolukord kestab jätkuvalt ja seetõttu on lähikuudel soovitatav erinevate ürituste korraldamistest ja külastamistest võimalusel siiski hoiduda.

"Eeskätt see, et meil on õnnestunud viiruse levikut kontrolli all hoida, on olnud Eesti elanike, ettevõtete, omavalitsuste, riigiasutuste laiapõhjalise koostöö tulemus. Iseenesest poleks seda kindlasti juhtunud," rääkis Kiik "Ringvaates". "Tõsi on ka see, et eriolukorra lõppedes paljud murekohad – on see tööturuvaldkond, sotsiaalvaldkond, mis samuti minu n-ö valitsemisalasse jäävad – on jätkuvalt pigem halvemuse kursil liikumas, mitte paremuse."

Küsimusele, kas see tähendab, et minister veel kergendunult ei hinga, vastas Kiik: "Aus vastus on, et hetkel veel mitte."

Eriolukord on Eestis kehtestatud 17. maini ja valitsus otsustas, et seda pikendada pole vaja. See aga ei tähenda, et esmaspäevast jätkuks tavaolukord. "Meditsiinilises mõttes on jätkuvalt hädaolukord ehk see, mis eelnes eriolukorra väljakuulutamisele," selgitas Kiik. "See tähendab seda, et me teame, et meil on koroonaviirus ehk suhteliselt ohtlik nakkushaigus jätkuvalt riigis levimas. Teame, et see pole kuskile kadunud, teame, et Euroopas on riike, kaasa arvatud meie endagi naabrite seas, kus see on alles tõusufaasis. Tervishoiu mõttes hädaolukord veel kehtib, seda ei ole muudetud. See sõltub nüüd sellest, kuidas mai jooksul hakkavad numbrid muutuma."

Kui palju nakatunuid ööpäevas näitab, et olukord ei lähe paremuse poole? "Rahvusvaheline praktika ütleb seda, et kui 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul see number ületab 50 piiri," vastas Kiik. "Oleme ise olnud mõnevõrra konservatiivsemad, oleme arutanud terviseametiga, põgusalt ka valituse tasemel, et tõenäoliselt Eesti peaks olema mures ja seadma vajadusel kas lisapiiranguid või järgima teiste riikide lennuühendusi ja muud taolist juba 25 juures ehk olema kaks korda rangem kui rahvusvaheline praktika soovitab. Näiteks Eesti ja Läti number on praegu kuskil seitsme ja kuue juures, Soome ongi umbes 25 juures 100 000 elaniku kohta kahe nädala nakatumine."

"Esmaspäevast oleme eriolukorrast väljas, see tähendab seda, et mõnevõrra on ka ohuhinnang langenud, 15 päeva järjest on olnud alla kümne nakatunu päevas," jätkas Kiik. "Lubatud on ka avalikud kogunemised, lubatud on juba erinevatel spordialadel vastavalt võistlusmäärustikule kogunemine, trennitegemine senisest avaramates tingimustes. Avatakse ka ujulad, spordiklubid. Järk-järgult leeveneb mai jooksul ja osad asjad juuni alguses. Me ei taha kõiki leevendusi ka ühel ajal teha."

Piirangute leevendamisega kaasnevad ka erinevad juhised, mis ja kuidas on lubatud. Kas nende juhiste täitmine sõltub eelkõige inimese enda kainest mõistusest? "Eesti elanikud on seni käitunud valdavalt mõistlikult, vastutustundlikult. Ja oleme näinud ka seda, mis juhtub, kui neid reegleid ignoreeritakse ehk et väga kiiresti võib see nakatumine tõusta, tekkida mingid piirkondlikud kolded," arutles Kiik. "Usun, et meie kõigi ühine soov on see, et suve jooksul saaksime järk-järgult liikuda n-ö tavaelu suunas, mitte võib-olla päris kriisieelsesse aega jõudes. Aga halvem variant on see, et meil tuleb mingil hetkel hakata tehtud leevendusi tagasi pöörama, seda sooviks vältida nii valitsus ja ma usun, et ka Eesti elanikud."

"Üldine loogika on see, et mida vähem erinevaid üritusi, mida vähem välditavaid kohtumisi me teeme, seda parem on hetkel see prognoos maikuuks-juunikuuks," lisas Kiik. "Mida rohkem on üritusi, seda suurem on paraku nakatumise risk, seda suurem on tõenäosus, et nakatumiste arv tervikuna hakkab taas tõusma."

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: