Eriolukorra lõpp kõiki piiranguid ei kaota, jätkuvalt tuleb järgida ohutusreegleid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Pühapäeva ööl vastu esmaspäeva lõppev eriolukord toob kaasa ka piirangute kaotamise terve rea tegevuste juures. Siiski jääb üsna palju piiranguid veel kehtima ja ka pärast leevendamist tuleb ürituste ja muude tegevuste korraldajatel järgida viiruse tõkestamiseks kindlaid ohutusreegleid.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra lõpp toob alates esmaspäevast kaasa ka tegevuspiirangute leevendamise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selliseid maakondi, mis teistest eristuksid, või selliseid valdkondi, kus väga selgelt oleks põhjust olla praegu kriitiline, ei ole ja see annab võimaluse üleriigiliste leevendustega edasiminekuks," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Alates esmaspäevast võivad spordivõistkonnad õues trenni teha ja toimuda saavad ka võistlused, kui neil ei ole pealtvaatajaid. Uuesti võib avada külastused ka kinnipidamisasutustesse. Samuti võib piiratud tingimustes avada treeningud spordiklubides ja pidada avalikke koosolekuid. Nõuded spordiklubidele ja avalikele koosolekutele leevenevad järk-järgult veel edaspidi.

1. juunist võivad uksed avada veekeskused ja spaad ning kaubanduskeskuste meelelahutuskohad. Samuti saab jätkata huvihariduse ja huvitegevusega ning külastada hoolekandeasutusi.

Lastelaagrid ja õpilasmalevad on lubatud alates 12. juunist ning 1. juulist võib korraldada avalikke üritusi, võib avada kinod ja anda etendusi.

Oluline on, et iga lubatava tegevuse juures on ette antud selle toimumist võimaldavad kindlad reelgid, millest korraldajad peavad kinni pidama.

"Need reeglid, mida me ühiskonnas oleme konsensuslikult täitnud, jäävad kehtima. Eriti täiendavad hügieeninõuded, kätepesu nõuded, sotsiaalne distants, riskigruppide kaitsmine," selgitas terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets.

"Eeskätt on siin oluline iga inimese kaine mõistus, kaine mõtlemine. Mulle väga meeldis õiguskantsler Ülle Madise väljaöeldu, et ei tohi mitte karta karistust, vaid karta nakkust ja sellest tuleb hoiduda," ütles Kiik.

Karistuse poolelt on reeglite eiramisel võimalik määrata sunniraha. Kiik lisas, et edasine elukorraldus sõltub nakatumiste arvust - ühe indikaatorina jälgitakse nakatunute arvu 100 000 elaniku kohta kahenädalase perioodi jooksul.

"Kui see number 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul ületab 25 piiri, siis on tegelikult see hetk, kus peaks hakkama vajadusel mingeid piiranguid taaskehtestama või juba tehtud leevendusi, otsuseid näiteks edasi lükkama," selgitas minister.

"Teist lainet me kõik ju mingil määral kardame ja mingil määral ka prognoosime. Mis ulatuses ja mismoodi see tuleb, on kõik tuleviku ennustamine. Erinevad stsenaariumid on väljatöötatud, aga missugune rakendub, seda näitab ikkagi ajalugu," ütles Vaiknemets.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: