"Välisilm": Venemaa ja Tšehhi peavad monumendisõda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/REUTERS/David W Cerny

Venemaa peab Tšehhiga avalikku monumendisõda, kuhu on segatud ka luure ja ritsiin. Mitmekihiline lugu on kestnud kaks kuud ja Tšehhi valitsus on palunud Moskvalt võimalust lahendada olukord läbirääkimistega.

3. aprillil kõrvaldasid töömehed Praha 6. linnaosas 1980. aastatest seisnud marssal Ivan Konevi monumendi. Mahavõtmise otsuse langetas linnaosa volikogu eelmisel aastal, sest monument oli kaks korda värviga üle kallatud, vahendas "Välisilm".

Marssal Konev juhtis punavägesid Praha vabastamisel 1945. aastal, kuid samas osales ta 1968. aasta Praha kevade ja 1956. aasta Ungari ülestõusu mahasurumisel - tšehhide jaoks vastuoluline sõjaväejuht. Kaks aastat tagasi pani linnavalitsus monumendi juurde infotahvli tema ajaloolise rolli kohta.

Kuuenda linnaosa juht Ondrej Kolar sai monumendi kõrvaldamise järel surmaähvardusi, mistõttu otsustas politsei ta oma kaitse alla võtta.

Venemaa reageeris pronkskuju kõrvaldamisele teravalt.

"Tšehhi Vabariigi välisministeeriumi ametlik esindaja teatas, et nad ei nõustu suveräänse Tšehhi Vabariigi siseasjadesse sekkumisega, et Tšehhil on omad seadused, sõnavabadus ja igaüks saab öelda, mida ta soovib. Ja ta viitas suveräänsuse ja siseasjadesse mittesekkumise kohustuse tingimustesse, mis on kirjas 1993. aasta sõbralike suhete kokkuleppes. Vastavalt sellele on kirjas, et Tšehhi Vabariik on kohustatud kaitsma ja tagama ligipääsu monumentidele, sealhulgas Konevi monumendile," rääkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kutsus Tšehhi kolleegi saatma Konevi kuju Moskvasse, lubades transpordikulud maksta. Möödunud nädalal kutsus aga Lavrov Prahat uuesti kuju püsti panema.

Tšehhi valitsuse teatel on monument kohaliku omavalitsuse oma. Pronkskuju on ühes laos ja selle saab Prahas loodav linnamuuseum.

Venemaa jaoks on tegu olulise võitlusega, sest tegemist on ajalooga ning nüüd äkki tšehhid ei taha tunnustada punaarmee pingutusi Teise maailmasõja ajal.

"See on osa kestvast lahingust, mis algas mõni aasta tagasi. Oleme siin paralleele tõmmanud ka pronkssõduri kõrvaldamisest Tallinnas, teistes riikides nagu Poola, Ukraina, Bulgaaria. Venemaa jaoks on vaja hoida üleval narratiivi vaidlused, peamiselt siseriiklikuks tarbimiseks," kommenteeris mõttekoja Euroopa Väärtused Julgeolekuks vanemanalüütik David Stulik.

Uuriv väljaanne Respekt avalikustas 21. aprillil artikli, toetudes luureallikatele, mille kohaselt saabus Prahasse juba 14. märtsil Vene kodanik, kes võis ohustada Praha kolme linnajuhi elu. Nüüd on Tšehhi meedia avalikustanud ka tema nime - Prahas tegutseva Vene kultuurikeskuse direktor Andrei Kontšakov. Respekti allikate andmeil oli Kontšakovi kohvris ka ritsiini ehk ohtlikku mürki. Teda võttis lennujaamas vastu Vene saatkonna autojuht Alexander, keda Tšehhi luure peab Vene FSB agendiks ja kes tavaliselt korraldabki salajaste asjade vedu Tšehhi ja Venemaa vahel.

Andrei Kontšakov ütles intervjuus Seznam Zpravyle, et tema kohvris olid desovahendid ja kingid. Puänt on see, et Vene saatkond palus Tšehhi politseilt Kontšakovi kaitset.

Politsei on võtnud kaitse alla ka Praha linnapea Zdenek Hribi. Ta ei öelnud põhjust, kuid rõhutas aprilli lõpus antud intervjuus väljendusvabaduse kaitsmise olulisust. Nimelt otsustas Praha linnavolikogu muuta Vene saatkonna esise väikese platsi nime - Kastanite all - 2015. aastal mõrvatud Boris Nemtsovi mälestuseks.

"Minu jaoks on ülioluline seista oma seisukohtade eest, isegi kui see tähendab ohtu minu turvalisusele," sõnas Hrib.

"Neid ei pandud kaitse alla Vene esindajate lausungite pärast, vaid seepärast, et oli toimunud Vene teenistuste operatsioon. Me ei tea veel, kas need olid tõsised, kas oli kavatsus neid kahjustada või oli eesmärk neid hirmutada. Fakt on, et neid ohtusid hinnati tõsiseks ja reaalseks ning nad paigutati politsei kaitse alla. Üks neist on peidetud teadmata kohta, ilma perekonnata, interneti või mobiiliühenduseta," selgitas Stulik.

Opositsioon kutsub Konevi monumenti saatma Venemaale. Siseminister Jan Hamacek ütles, et kindlasti tuleks karistada luuretöötajat, kes lekitas lennujaama kohta info.

Sellised lood on mitmekihilised - aprilli alguses allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin vaid ühe kuuga valminud seaduse. Selle alusel saab kuni viieaastase vangistusega karistada sõjahaua või monumendi kahjustajat. Venemaal algatati Praha poliitikute vastu uurimine. Endiselt on vastuseta, kas nad mõistetakse tagaselja vangi või ootab Moskva, kui Praha poliitikud sõidavad välismaale ja palub siis neid rahvusvahelise taotluse alusel kinni pidada.

"Üks faktor veel ja see on Tšehhi äärmuslaste, venemeelsete äärmuslaste faktor. Nemad on suurendanud agressiivset käitumist sotsiaalmeedias ja nemad ähvardavad kolme poliitikut," üles Stulik.

"Ja nad võivad loopida Molotovi kokteile nende majade pihta. Ma ei usu, et Vene agendid viiksid sellise väidetava kuriteo ellu või osaleksid otse nendes rünnakutes. Nemad pigem panustavad ebakindluse ja hirmu atmosfääri loomisse ning see võiks õhutada tagant siseriiklikke radikaale või äärmuslasi," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: