Monumendisõja keskmesse sattunud Praha linnaosa juhi vastu algatati laimukampaania
Tšehhi pealinna Praha linnaosa juht, kes pidi kaks nädalat võimaliku mürgitamiskatse pärast avalikkuse eest varjul olema, on taas tööl ja saab suhelda oma perekonnaga. Ondrej Kolar nimetas intervjuus "Aktuaalsele kaamerale" kummaliseks, et Moskva nõuab aprillis mahavõetud Nõukogude Liidu marssali monumenti endale, sest seda pakuti Vene saatkonnale tasuta juba 2015. aastal.
Munadepüha ajal sai Praha 6. linnaosa juht Ondrej Kolar koos kahe kolleegiga politseilt kõne, et Prahasse saabus Vene agent mürgiga ning et on tõsine oht tema elule. Kaks nädalat pidi ta elama peidus avalikkuse eest.
"Fakt on, et elan teises kohas kui tavaliselt. Ja mul oli väga karm režiim, kui olin avalikkuse ees peidetud paar nädalat. Isegi mu perekond ei teadnud, kus ma olen. Nüüd on see läbi," sõnas Kolar.
Praha 6. linnaosa lasi Nõukogude Liidu marssali Ivan Konevi monumendi aprilli alguses maha võtta. Nüüd ootab see paigaldamist Praha 20. sajandi muuseumisse. Kuigi Moskva on seda kuju pärast mahavõtmist endale nõudnud, peab Ondrej Kolar seda kummaliseks, sest Vene saatkonnale pakuti esimest korda monumenti juba 2015. aasta augustis, kui see värviga üle kallati. Pakkumist ei võetud vastu.
"2019. aastal, kui kuju uuesti määriti, pöördusime uuesti venelaste poole, et nad võtaksid selle enda juurde saatkonna või Venemaale," rääkis Kolar. "Hakkasime saame kirju Vene linnadelt, et nad tahaksid selle kuju endale osta. Ütlesime, et kuju pole müüa."
Ondrej Kolari vastu algas aga laimukampaania ning ta rõhutas, et samasuguseid väljendeid kasutati nii Vene meedias kui ka Tšehhi natsionalistid ja kommunistid, sealhulgas president Zeman.
"Kui loed, mida president kirjutab või kuulad tema pressiesindajat, siis tunnetad, et kuulad hoopis Sergei Lavrovi (Venemaa välisminister – toim). See on totaalne põrgu," tunnistas Kolar.
Eelmisel nädalal süüdistas valitsust parlamendis toetava kommunistliku partei juht Kolarit ka seostes Gestapoga.
"Nad leidsid arhiivist, et kunagi töötas üks mees Ceske Budejovice linnas riigi lõunaosas, kelle nimi oli Otto Kolar. Ta töötas natsi-Saksamaa ja Gestapo heaks," selgitas Kolar. "Ta saadeti Tšehhoslovakkiast välja 1945. aastal ja suri 1961. aastal Austrias. Minu isa sündis 1962. aastal. Nad hakkasid seda jama levitama internetis ja Facebookis."
"Tšehhi kommunistid, natsionalistid ja president kasutavad sama narratiivi. See jutt jääb kestma. Ma ei karda neid, Nad motiveerivad mind," kinnitas Kolar.
Toimetaja: Maarja Värv
