Helme ja Seeder kinnitavad: miljoninõue Keskerakonna vastu ei kao kuhugi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Helir-Valdor Seeder
Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kolme valitsuserakonna esitatud eelnõu ERJK kaotamiseks ja erakondade rahastamise järelevalve üleandmiseks riigikontrollile on tekitanud küsimuse, kas Keskerakond soovib nii vältida kohtuasja ERJK vastu, kus erakonnalt nõutakse üle miljoni euro.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) otsustas mullu veebruaris teha Keskerakonnale ettekirjutuse tagastada OÜ-le Midfield 1,28 miljonit eurot, mis puudutab tehinguid reklaamiärimees Paavo Pettaiga ja mis on komisjoni hinnangul käsitletavad keelatud annetusena.

Keskerakond pöördus ERJK otsuse vastu kohtusse. Esimene kohtuistung on kavas 21. septembril.

EKRE aseesimees Martin Helme kinnitas esmaspäeval ERR-ile, et tema ei näe mingit varianti, et kohtuistung ära jääks või et ERJK otsus kuidagi tühiseks muutub, isegi kui eelnõu enne seda jõutakse riigikogus seaduseks muuta.

"Mitte keegi mitte kusagil pole isegi välja pakkunud, et see oleks võimalik. Esiteks, kui see reform toimub, hakkab see kehtima alles järgmisest aastast. Teiseks, kõik pooleliolevad asjad antakse nagunii üle, ega need asjad siis sellepärast ei katke, kui see (erakondade rahastamise järelevalve) funktsioon kuskile mujale läheb. Ma ei näe mingit varianti, et seal istung ära jääb või kuidagi tühiseks muutub. Ma ei kujuta ette, kuidas keegi suudaks sellist lahendust isegi välja võluda," rääkis Helme.

Sama kinnitas ERR-ile ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. "Loomulikult tuleb (kohtuasi) lõpuni viia, siin ei ole kahtlustki. Kõik menetluses olevad asjad ja kohtuasjad tuleb kindlasti lõpule viia ja seadusemuudatus ei tohi peatada, katkestada või lõpetada ühtegi nendest menetlustest," märkis Seeder.

Seedri sõnul tuleb juhul, kui eelnõusse on pooleliolevate menetluste ja kohtuasjade jätkamine ka ERJK kadumise puhul liiga ebaselgelt kirja pandud, eelnõud täiendada, et ei jääks kaksipidi arusaamist.

"See kindlasti saab sinna seadusesse sissekirjutatud ka selgemalt, kui seda on vaja teha, kui praegune eelnõu pole seda piisava selgusega teinud. Siis tuleb seadust menetluse käigus täiendada nii, et see on üheselt arusaadav," kinnitas Seeder.

Juriidiliste nüansside täpsustamise vajadust rõhutas esmaspäeval ka põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler (Isamaa). "Väga suur küsimus, millest tahaks lõplikult aru saada, et kui tõesti peaks toimuma ühelt institutsioonilt teisele rahastamise järelevalve üleandmine, siis kas see võib tähendada mingite võimalike nõuete lakkamist juriidiliste keerdkäikude tõttu. See on väga-väga oluline punkt, seda peab rahulikult analüüsima," märkis ta ERR-ile.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: