Valitsusliidu erakonnad algatasid eelmisel esmaspäeval erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile. Keskerakond, Isamaa ja EKRE andsid vastava eelnõu riigikogu menetlusse.

Riigikogu põhiseaduskomisjon aga ei nõustunud valitsuskoalitsiooni sooviga menetleda erakondade ERJK kaotamise eelnõud kiirkorras, mis jätnuks muudatusettepanekute tegemiseks tavapärase 10 päeva asemele neli päeva. Kaalukeeleks komisjonis sai koalitsioonisaadiku Siim Kiisleri vastuhääl.

Kiisler ütles esmaspäeval ERR-ile antud intervjuus, et eelnõus on palju küsitavusi, mis tuleb rahulikult läbi arutada. ERJK tehtud töö kohta tal etteheideid pole, küll tekitavad Kiisleri sõnul küsimusi komisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi sõnavõtud.

Olite ainuke koalitsioonisaadik põhiseaduskomisjonis, kes hääletas eelnõu kiirmenetluse vastu. Miks hääletasite vastu?

See eelnõu nõuab põhjalikumat analüüsi, nii ruttu ei saa läbi ratsutada – paar päeva ja muudatusettepanekute tähtaeg ja siis järgmine lugemine ja järgmine lugemine ja vastuvõtmine. Siin peab ikkagi selgeks saama mitmed juriidilised asjad selle eelnõu puhul.

Miks selle eelnõu menetlemisega üleüldse selline kiire on?

No eks taheti enne suvepuhkust vastu võtta, eks see kipub ikka nii olema, kui jaanipäev hakkab lähenema ja riigikogus tuleb istungitevaba periood. Seda tuleb ikka ette, aga küsimus on eelnõu sisus – antud juhul on liiga palju lahtiseid otsi ja küsitavusi minu jaoks. Näiteks: kolm aastat võimalike rikkumiste uurimise aegumise tähtaeg – kas kolm aastat on piisav? Minu arvates peab see olema pikem.

Väga suur küsimus, millest tahaks lõplikult aru saada, et kui tõesti peaks toimuma ühelt institutsioonilt teisele rahastamise järelevalve üleandmine, siis kas see võib tähendada mingite võimalike nõuete lakkamist juriidiliste keerdkäikude tõttu. See on väga-väga oluline punkt, seda peab rahulikult analüüsima.

Nii et mingil juhul ei ole sellega mõistlik praegu kiirustada. Sellel peaks korralikud juriidilised analüüsid taga olema.

Eelnõu läheb 1. juunil arutamiseks riigikogu suurde saali. Kas te toetate eelnõud sellisel kujul?

Seal saavad Kert Kingo (EKRE) ja (põhiseadus)komisjoni poolne ettekandja vastata riigikogu liikmete küsimustele ja tuleb kindlasti väga põnev debatt. Kui see esimene lugemine on toimunud, eks siis saab otsa vaadata, mis see olukord tegelikult on. Pärast peab ju toimuma vähemalt kaks lugemist veel. Piisavalt peab olema aega, et need kõik valukohad läbi analüüsida – kas see on mõistlik, miks ta on mõistlik ja millised riskid see endaga kaasa tuua võib.

Esimese lugemises ma mingit suurt ohtu ei näe, on väga hea, et see arutelu suures saalis toimub, aga siis on edasi otsustamise aeg.

Kas teil on oma erakonnas ka mõttekaaslaseid, kes leiavad samuti, et eelnõu praegusel kujul tekitab nii mõnegi küsimuse?

Meil ei ole fraktsiooniülest suurt arutelu olnud, aga ma tean mitmeid erakonna liikmeid, kellel on mure selle eelnõu juriidilise poolega. Ma arvan, et meil tuleb endal ka enne tõsine arutelu, kuidas me sellesse eelnõusse suhtume.

Kui õigustatud on ERJK kaotamine ja erakondade rahastamise järelevalve anda üle riigikontrollile? Riigikontrolör Janar Holm on juba öelnud, et tema hinnangul tasuks valitsuserakondadel ERJK likvideerimise üle põhjalikult järele mõelda.

Ma ei oska väga kindlat seisukohta võtta. Arusaadav, et riigikontrolör ei taha endale sellist laadi ülesannet juurde võtta, eks ta inimlikult on ebamugav ja selle asutuse jaoks ebamugav. Nagu ta ise on öelnud, et ei taha erakondade rahastuspolitsei rolli astuda. Keegi vist ei tahaks sellist üleannet lisaks võtta. Aga kuskil ta peab olema.

Inimlikult ma usaldan 100 korda rohkem Janar Holmi kui Kaarel Tarandit tänase komisjoni kõneisikuna.

Aga mul ei ole mingit tugevat eelistust, et järelevalve peaks olema ühes või teises kohas, minu jaoks on kõige suurem mure, et järelevalve oleks tõhus, et rahastamine oleks läbipaistev ja antud olukorras, selle eelnõu kontekstis, et jumala pärast mingid nõuded ei aeguks juriidilise mängu tõttu.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on küsitav ning seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Kas teie hinnangul on praegune komisjon sõltumatu?

Mina ei oska öelda, mina ei ole probleeme näinud. Minu jaoks on probleem olnud pigem selles, kui mõni tänase komisjoni liige annab meedias selliseid eelhinnanguid, kui isegi ei ole veel lõplikke lahendeid mingite järelevalve otsuste osas. Sellist lahmimist on meedias olnud, see on mind häirinud. Komisjoni töö tõhususe osas minule ei ole silma torganud mingeid probleeme viimasel ajal.

Teie hinnangul on probleem pigem mõnes komisjoni praeguses liikmes, kui ERJK kui sellise olemasolus?

Kaarel Tarandi sõnavõtud meedias mind isiklikult häirivad. Aga kindlasti ei ole küsimus komisjoni funktsioneerimises tervikuna.

Eelnõu seletuskirjas väidetakse ka, et "lisaks sõltumatuse nõudele peavad järelevalveorgani liikmed omama head erialast ettevalmistust, mis on vältimatult vajalik nõuetekohase kontrolli tagamiseks. ERJK liikmete suhtes ei ole sätestatud nõudeid, mis tagaksid valdkondliku ekspertteadmise ja vajaliku professionaalsuse olemasolu komisjonis". Kas teie hinnangul on praeguses komisjonis piisavalt ekspertteadmisi?

Ma ei tea, millised ressursid on neil kasutada. Kindlasti riigikontrolli võimekus on väga kõval tasemel. Kui riigikontroll saab analüüse teostada, siis kindlasti sel oleks mingi oma väärtus, aga ma isegi ei tea, kuidas komisjon täna neid analüüse teeb või keda ta nõustajana kasutab, kelle abil neid tehakse.

Teie jutust võib aru saada, et Isamaa ei ole koalitsioon see osapool, kes eelnõud üritaks läbi suruda või oleks eelnõust kõige rohkem huvitatud. Kes koalitsioonikaaslastest on sellest eelnõust kõige rohkem huvitatud?

Mina ei ole koalitsioonikaaslastega sel teemal rääkinud, eks koalitsiooninõukogus neid teemasid arutatakse, mina nende arutelude juures ei ole viibinud