Jõks ERJK likvideerimisest: koalitsioon tahab end valitsemisel hästi mõnusalt tunda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lõppenud nädalal andsid koalitsioonierakondade fraktsioonid riigikogule üle eenõu, mis kaotab kümme aastat tegutsenud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ning paneb erakondade rahaasjade kontrolli kohustuse riigikontrollile. Endise õiguskantsleri, vandeadvokaat Allar Jõksi hinnangul on valitsuse otsuse taga soov tunda end valitsemise juures võimalikult mugavalt.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni liige Tõnis Mölder oli ERJK liige kolm aastat ning enne seda oli ta ka asendusliikme rollis. Komisjoni istungeid meenutades ütles ta, et tema arvates oli kõige küsitavam see, et otsuseid langetati hääletuse teel. Tema sõnul pole õige, et poliitikud ise oma rahaasju kontrollivad. See on tema sõnul põhjus, miks peaks erakondade raha kontrollima riigikontroll, vahendas "Aktuaalne kaamera". Nädal".

"Ajaloos on olnud väga palju erinevaid juhtumeid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni laual. Ma arvan, et kindlasti on ka selliseid markantseid juhtumeid, kus tõesti on tulnud hääletada selle üle, kas ühes telesaates mõni poliitik, kes on seal osalenud, osales poliitikuna või tavainimesena. Ja siis on juhtunud selliseid olukordi, kus üks erakond on saanud ettekirjutuse, aga teine erakond, kelle poliitik selles saates osales, tema oli justkui ekspert," selgitas Mölder.

Komisjoni ülesanne on kontrollida erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele. Komisjoni volitused kestavad viis aastat ja komisjoni tegevust finantseeritakse riigieelarvest. Komisjoni kuuluvad lisaks parlamendierakondade esindajatele ka riigikontrolli, õiguskantsleri büroo ja valimiskomisjoni esindajad.

Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks nimetab nüüd võimuliidu algatust üheks sammuks demokraatia karantiini panemise suunas.

"Ma arvan, et eesmärk on ennast valitsemisel hästi mõnusalt tunda. /.../ Aga ütleme niimoodi, et kui kohtunike päid ei suudetud lendama panna, siis nüüd tahetakse lendama panna erakonna rahastamise valvurite pead. Ja kui natuke edasi mõelda, siis kui see edukalt õnnestub, siis on meil veel palju negatiivseid üllatusi oodata," kommenteeris Jõks.

ERJK asutati 2011. aastal ning sellele eelnenud vaidlused olid riigikogus pikad ja tulised. Algselt pidi hakkama erakondade rahaasjadega tegelema vabariigi valimiskomisjon, aga seda ei pidanud õigeks ei valimiskomisjon ise ega ka õiguskantsler. 2009. aastal pakkus toonane õiguskantsler Indrek Teder, et erakondade raha peaks kontrollima riigikontroll. Pikalt vaidles põhiseaduskomisjon toona ka selle üle, kes peale poliitikute võiksid veel komisjoni kuuluda.

Riigikogu sotsiaademokraatliku fraktsiooni endine liige, vabaühenduste liidu nõukogu liige Liia Hänni heidab praegusele võimuliidule ette kiirustamist ning riigikontrolliga mitte konsulteerimist. Hänni hinnangul ei tohiks selline muster korduda.

"See on see paheline õigusloome, mile eest me oleme püüdnud Eestis üle saada, et tulevad seadused, seaduseelnõud ja need, keda need puudutavad, ei tea sellest mitte midagi. Sellist riigivõimu tegutsemist me ei saa lihtsalt kodanikena taluda," rääkis Hänni.

Eelnõu algatanud erakondade liidrite sõnul on eelnõu koostatud selleks, et muuta erakondade rahastamise kontrollimine ausaks ja objektiivseks.

"Kogu kära selle ümber, nagu me kavatseksime hakata midagi kinni mätsima, mida jällegi ajakirjandus väga vastutustundetult on võimendanud, ei pea absoluutselt paika," kinnitas EKRE esimees, siseminister Mart Helme.

Kui riigikogu eelnõu heaks kiidab, siis on oma sõna öelda presidendil.
Nii Liia Hänni kui ka Allar Jõks ütlesid, et eelnõu võib olla vastuolus põhiseadusega.

"Ma siiralt loodan, et kui see seadus sellisel moel vastu võetakse - sellisel moel ja sellise sisuga -, siis Eesti Vabariigi põhiseadusele tuginedes president ei kuulutaks seda välja. Seda ma tõsiselt loodan. /.../ Vastuolu on selles, et riigikontrollile, nagu ka näiteks õiguskantslerile ei või suvaliselt panna ülesandeid," rääkis Jõks.

Mölder ütles, et eelnõu arutati koalitsioonis päris pikka aega, tegu on kolme erakonna ühise otsusega ning debatid eelnõu üle on riigikogus alles ees.

"Ma arvan, et see teema on piisavalt värske, et parlament pole jõudnud seda õiget debatti siin majas alustadagi. Nii et juba enne debatti tulla hinnanguga, et kõik on läbi ja maailm sai otsa, siis tegelikult ei saanud. See erakondade rahastamise ülevaade antakse väga kõrge usaldusega instantsile ja tegelikult kõik need nõuded, mis täna erakondadele on pandud, jäävad ka selle eelnõuga alles, lihtsalt kontroll muutub. Ja see kontroll võetakse parteide käest ära ja antakse riigikontrolli kätte," selgitas Mölder.

ERJK senine tegevus:

2011. aastal loodud komisjon on erakondadele ettekirjutusi teinud 82. See number on väiksem kui algatatud ja lõpetatud menetluste arv, sest eksija kas parandas enne ettekirjutuse saamist vea või tuli menetlus katkestada, sest komisjoni volitused polnud piisavad edasi uurimiseks.

82 ettekirjutustest on kohtus vaidlustatud 23. Valdav osa on läbinud kaks kohtuastet ja mõni jõudnud ka riigikohtuni, kuid kohtud on jätnud jõusse kõik komisjoni ettekirjutusted, mida on vaidlustatud.

Enim ettekirjutusi on tehtud avalike vahendite keelatud kasutamise eest ja eelkõige 2013. ning 2017. aasta kohalike valimiste järel.

Suurimaid nõuded on kõik seotud ühe erakonnaga - Keskerakonnaga. 2017. aastal tehti ettekirjutus kanda riigieelarvesse anonüümne sularahas saadud annetus summas 110 000 eurot. Puudutab see sularahatehinguid ajavahemikul 2014-2015. Vaidlus ootab riigikohtu otsust, alamastme kohtutes on õigus jäetud komisjonile.

Samal, 2017. aastal, tegi järelevalvekomisjon Keskerakonnale ettekirjutuse kanda riigieelarvesse anonüümne annetus summas 220 000 eurot. Tegu oli varjatud annetusega, mis saadi erakonnale kuulunud maja müügist Tartus aastal 2011. Pärast kohtuotsust ettekirjutus täideti.

Mullu käskis komisjon Keskerakonnal tagastada 1 020 000 eurot aastatel 2009 kuni 2016 osaühingult Midfield saadud tasuta teenuste eest. Selles asjas on halduskohtu istung tänavu septembris.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: