Läti presidenti on Lätis olnud kriisiajal tunda kõikjal. Ta pole küll ühelegi valitsuse liikmele ega kellelegi teisele näpuga näidanud, öeldes, et sina teed midagi õigesti või valesti, kuid ta on olnud otsustamise taustajõud ja aidanud rahvale selgitada asju, mida on esmapilgul raske mõista, vahendas "Välisilm".

Kindlasti on Levits jälginud, kuidas täidetakse Läti põhiseadust - alates sellest, kas parlament võib kaugtöötada või mitte, ja lõpetades piirangute mõjuga rahvale.

"President on üks riiklikest institutsioonidest, kes osaleb kriisi lahendamisel. Kriisi juhtimine on valitsuse ülesanne. Nii meie kui ka Eesti oleme parlamentaarsed vabariigid, kuid presidendi ülesanne on jälgida ja mõjutada poliitikat sel moel, et kõik otsused oleksid tasakaalus. Tuleb suhelda rahva ja valitsusega, kuidas paremini ja õigemini lahendada kriisi," selgitas levits.

Tundub, et Balti riikidest kaugemal pole koostööga ehk nii hästi - iga riik tegutseb pigem omapäi kui naabritega arvestades. Presidendi roll on ka rahvusvaheline suhtlus ja Levits ei nõustu, et koostööd oleks praegu vähem kui kriisivälisel ajal.

"Meil pole probleemi koostööga, kuid osades Euroopa riikides on olukord koroonaviirusega palju hullem - nakatumise levik on ulatuslikum. Seal on loomulikult riskantsem leevendada piiranguid kui meil, sest oleme suutnud leviku hoida madalal tasemel," rääkis Levits.

Läti valitsuse istungid toimuvad juba mõnda aega kaugtöö vormis ja ka seimi liikmed on istungite ajal hajutatud parlamendihoonete erinevate ruumide vahel. Just presidendil tuli kriisiajal selgitada, et seimi kaugtöö on põhiseaduse järgi võimalik. Levitsi idee on ka see, et taastada Läti põhiseaduses kriisiaegne õigus võtta vastu seadusi.

"Meil on praegu üks olulisemaid küsimusi 81. peatüki taastamine põhiseaduses. See lubaks võtta valitsusel kriisiolukorras vastu seadusi parlamendiga konsulteerimata. Loomulikult peab parlament need seadused hiljem kinnitama. Meie jaoks on tähtis, et kriisiolukorras - olgu see selline kriis nagu praegu või eriolukord või sõjaseisukord - poleks valitsuse töö halvatud," rääkis Läti peaministri asetäitja, kaitseminister Artis Pabriks.

Kriisijuhtimise korralduse üle saabki Läti presidendi meelest arutleda kriisiajal, sest kui kriisi pole, hajub see arutelu ära.

"Kes mille eest vastutab? See on peamine. Kogu kriisi igapäevase juhtimise eest vastutab tervikuna valitsus. Terviseteenistus tegeleb nakatumise levikuga - koostab igapäevaseid ülevaateid ja kannab hoolt, et haiglais oleks võimalike koroonapatsientide jaoks kohti. Minu idee väitluste tulemusel on selline - kas vajaksime üleüldist kriisiregulatsiooni? Meie põhiseaduses seda pole. Paljudes teistes riikides on see määratletud, kuid meil mitte. Seetõttu tuleks mõelda, kas sellist kriisireguleerimise korda oleks vaja ka Lätil," rääkis Levits.

"Kuid jutt ei käi selle kriisi lahendamisest - koroonaviiruse piiramiseks pole meil seda vaja. Kuid me ei tea ju, mis veel tulemas on. Nii et sisuliselt on see ennetav väitlus. Kas see meil toimub või mitte, on keeruline öelda. Kui teema on aktuaalne, siis selle üle arutletakse ja püütakse midagi ette võtta. Kui teema aga nii päevakorral pole, jääb see kõrvale. Kuid kui me soovime, et meil oleks hästi toimiv põhiseadus, mis töötab hästi igas olukorras, poleks halb selline lahendus sisse viia," ütles ta.

Eelmise aasta juulis, kui Levitsist sai president, lubas ta Läti muuta sügavamaks õigusriigiks. Et Levits on 30 aasta eest vastu võetud taasiseseisvumise deklaratsiooni kontseptsiooni autor, võeti ta sõnu väga tõsiselt.

"Üks küsimus, millega president tegeleb, on haldusreform. See meil Lätis toimub, et moodustada paljudest väikestest omavalitsustest suured. See on väga ulatuslik reform. Siis kõrgkoolide reform, mis peaks võimaldama tõsta meie kõrgkoolide taset. Siin on teiste seas heaks eeskujuks Tartu ülikool, mis on juba paljude aastate jooksul kiiresti arenenud. See on meie jaoks hea näide. Siis muidugi parteide rahastamine. Meil toimub see nüüd samuti riigieelarve kaudu ja sarnaneb Eestile. Varem meil see nii polnud ja loomulikult tekkis probleeme eraannetuste ja nende mõjuga poliitikale. Need on suurimad teemad, mis on praegu presidendi vaateväljas," selgitas Levits.

Läti presidendi günekoloogist abikaasa tegi ka kriisiajal avalduse - ta kutsus rahvast arstidele oma nakatumise või kontaktide kohta mitte valetama.