Üldise alampalga kokkulepe, mille ametiühingud tööandjatega kaheks aastaks saavutasid, sisaldab valemit, mis on seotud Eesti keskmise palgaga. Tänavukevadine majanduskriis tähendab, et keskmine palk tõuseb väga vähe, kui üldse, ning välistatud pole ka selle kahanemine.

Petersoni sõnul ootavad ametiühingud põnevusega Eesti Panga keskmise palga prognoosi. "Ootame, et see ei tõuse palju, nii et miinimumpalk järgmisel aastal tõenäoliselt suurt tõusu ei tee. /.../ Ei julgeks prognoosida, et keskmine palk langeb, aga kui langeb, siis see on päris põnev olukord meile seedimiseks, et kuidas me sellest välja tuleme," märkis Peterson.

Alampalk pole varem Eestis langenud. Petersoni sõnul on see teoreetiliselt võimalik, aga faktiliselt ta sellesse ei usu. "Seda pole kunagi juhtunud ja ma ei näe, et juunikuus oleks põhjust prognoosida keskmise palga langust," lausus ta.

Palgatoetuse taotlejate seas on anomaaliaid

Töötukassa pakutav töötasu hüvitis on Petersoni sõnul kriisiajal jõudnud enamjaolt õigesse kohta ehk inimeste palgakontole. "Me oleme selgitanud, et see jõuab inimeste taskusse, mitte küll sajaprotsendiselt. On ka skeeme, kus tööandja teab, kuidas sealt see oma võtta, aga hetkel me näeme, et see on aidanud töökohti säilitada, mis muidu oleks suletud," ütles ta.

Peterson on enda sõnul töötukassa avaldatavast palgatoetust saavate ettevõtete nimekirjast leidnud üsna kummalisi taotlejaid, näiteks ei mõistnud ta, miks taotlevad toetust advokaadibürood.

"Minu jaoks on väga põnev teada saada, et mis juhtus (kriisi ajal) advokaadibüroodes – kas kriisiolukorras ei peetud läbirääkimisi, juriidilisi kokkuleppeid ei sõlmitud, vaidlusi ei tekkinud. Minu mulje on see, et see valdkond pigem kasvab kriisiolukordades. See on kindlasti väga huvitav," rääkis Peterson.

Valitsus pikendas palgatoetuse maksmist juunini. Petersoni sõnul on juuni kindlasti viimane kuu, mil toetust makstakse.

"Palgatoetus oligi mõeldud ajutisena. Ühiskondlik tellimus oli võib-olla kuuekuulisele abistamisele. Me suudame täna pakkuda 3+1 (kuud). Juunikuuga töötukassa võimekus pakkuda sellist teenust lõppeb ära. Kui peaks minema sügise jooksul uuesti vaja, siis me juba kiikame Euroopa Liidu meetmete poole. Praegu töötukassa ei pane enam reservi raha sisse, me peame raha hoidma selleks, et töötuskindlustushüvitisi maksta. Aga meil on mõtteid, kust seda raha saada, kui seda peaks vaja olema," rääkis Peterson.

Töötukassa reservis aasta alguses olnud 860 miljonist eurost kulub palgatoetuste peale ligikaudu 330 miljonit. Ülejäänud raha Petersoni sõnul ei puututa, see jääb põhifunktsioonide täitmiseks.

Peterson ütles, et ametiühingute kõige mustema stsenaariumi korral tekivad probleemid kolme aasta pärast. "Õnneks on meil aega võtta laenu, muuta maksemäärasid. See eeldab, et me saame aru, kui sügav see kriis on. See tunnetus tuleb meil suve jooksul, võib-olla sügisel. Kuivõrd kolmeks aastaks on meil pilt kindel, siis võime endale lubada, et ootame ära täispildi ja teeme siis otsuseid," lausus ta.