Samost ja Sildam arutasid koroonaviiruse teise laine piirangute üle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam arutlesid Vikerraadio saates "Samost ja Sildam" koroonaviiruse võimaliku teise laine piirangute üle. Ajakirjanikud arutasid ka, kas Euroopa peaks võtma ühiselt laenu, milleks puudub seni pretsedent.

Ajakirjanikud arutasid valitsusele esitatud plaani, mida teha juhul, kui sügisel peaks aset leidma koroonaviiruse uus puhang. Samosti sõnul on plaan erinev sellest, mida kevadel rakendati.

"Valitsus on valmis selleks, et lokaliseerida kohapeal nakatumise koldeid nii palju kui võimalik, mitte teha selliseid drakoonilisi üleriigilisi sulgemisi, nagu seekord tehti," ütles Sildam. Sildami sõnul jäävad järgmise laine puhul avatuks lasteaiad ning samuti ei näe ajakirjanikud järgmine kord koolide üleüldist sulgemist, kuna distantsõppel on palju varjukülgi.

Sildami sõnul oli üllatav see, et kui peaminister Jüri Ratas loetles, mis teisel korral teisiti tehakse, siis kaubanduskeskuste sulgemist nähakse jätkuvalt vajaliku sammuna inimestevahelise kontakti vähendamiseks. "Olen kuulnud vähemalt vihjamisi ka teadlaste arvamust, kes olid skeptilisemad kui kaubanduskeskud kinni pandi," lisa ta.

Saates oli teemaks ka Euroopa Liidu plaanitav ühislaen. Ajakirjanikud rääkisid, et Euroopas ei ole pretsedenti, et EL-i liikmesriigid võtaksid ühiselt võlga ja jaotaksid selle Euroopa Liidu siseselt laiali nii, et laenu tagasimaksmise vastutus oleks kõigil solidaarne.

"Lisaks on ka Euroopa Komisjon oma ettepanekus rääkinud ka sellest, et kui kunagi neid laene tagasi maksma hakatakse, siis laenu tagasimakse jaoks võiks rakendada ühiseid makse," rääkis Samost. Võimalike üleeuroopaliste maksudena on nimetatud plastimaksu, süsimaksu ja digimaksu. "Ühesõnaga olulise sisulise kirjelduseta ideed," märkis ta.

Sildami sõnul on õige, et Euroopa Liit soovib kriisist ühtsena välja tulla. Samost küsis aga, kas Euroopa lagunemise hirm on üldse põhjendatud. "Ausalt öeldes argumente selle poolt, et Euroopa Liit võiks laiali kukkuda pole mina tõsiselt võetavatena seni näinud," ütles ta.

Samosti sõnul on põhiküsimus aga selles, kas Eestil vaese riigina on mõtet kinni maksta rikkamate riikide aastakümneid kestnud viletsat eelarvedistsipliini. Tema hinnangul võiks Itaalia ise laenu võtta ning pole mõistetav, miks Eesti, Soome, Holland või Rootsi peaks nende eest kohustusi võtma.

"Solidaarsus ei väljendu selles, et põhimõtteliselt muudetakse seda, mis Euroopa Liit on. Kindlasti on ka täiesti legitiime arvamus, et Euroopa Liit võiks olla senisega võrreldes rohkem föderatsiooni moodi, aga sellisel juhul lisaks ühisele eelarvele, ühisele võlale peaks olema ka Euroopa Liidul tervikuna ja nendel riikidel, kes seda olulisel määral enam finantseerivad, õigus minna Itaaliasse ja öelda, millised on Itaalia maksud, kuidas neid makse kogutakse, milline on õigusriigi seisukord," rääkis Samost.

Samosti sõnul oleks vaja aru saada, mis on Eesti erakondade seisukohad, sest seni on olnud poliitikud oma arvamuse avaldamise osas ettevaatlikud.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: