Müller: riik võiks suurettevõtetes laenu vastu nõuda osalust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Panga president Madis Müller.
Eesti Panga president Madis Müller. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul oleks võinud maikuu alguses piirangute lõpetamisel hoida majanduslanguse kuuel protsendil ning augustini kestnud piirangud oleks toonud kaasa 14-protsendilise languse. Mülleri sõnul võiks riik suurettevõtetele laenu andes nõuda vastu osalust ettevõttes.

Müller ütles riigikogu ees keskpanga möödunud aasta aruande esitlemisel, et esimeses kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalale kaasa kvartalivõrdluses ligi neljaprotsendilise majanduslanguse ning teises kvartalis kujuneb langus veelgi kiiremaks.

"Kõik prognoosid sõltuvad sellest, milliseks kujuneb tervishoiuolukord aasta teisel poolel. Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmeid ning kriisi mõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus taas käivituda teisel poolaastal ka üsna kiiresti. Kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tagasi tasemetele, kus me olime enne piirangute kehtestamist," sõnas Müller.

Keskpanga presidendi sõnul saab majandusaktiivsuse taastumine olema ebaühtlane nii sektorite kui riikide lõikes. "Kõik prognoosid on paraku praegu spekulatiivsed, aga ka tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alles 2022. aastaks," ütles ta.

Valitsuse senised kriisimeetmed on Mülleri sõnul aidanud hoida töökohti ja leevendanud töötuse kasvu. "Ilma riigi toeta oleks tööpuudus kasvanud hüppeliselt. Kriisi tõttu kahanevad maksutulud ja kasvavad kulutused sotsiaalhoolekandele. Võib prognoosida, et senisest suurem surve riigieelarvele püsib ka eelolevatel aastatel."

Müller tõi välja, et keskpank hindas piirangute kestuse mõju majandusele kahes stsenaariumis. "Kui piirangud oleks kehtinud maikuu alguseni, tähendanuks see majandusele 2020. aastaks umbes 6 protsendi suurust langust. Seevastu augusti alguseni kehtinud piirangute puhul oleks majanduslanguseks kujunenud 14 protsenti,"

"Ehkki piiranguid on praeguseks oluliselt leevendatud, mõjutavad need ka praegu majandustegevust ning inimesed on suuremaid oste planeerides tõenäoliselt veel mõne aja jooksul ettevaatlikud. Kuna Eesti majandus on suunatud ekspordile, siis sõltub siinse majanduse taastumine suuresti meie peamistel sihtturgudel toimuvast," ütles Müller.

Keskpanga presidendi hinnangul ei saa ka välistada, et ülemaialmne majanduslangus osutub ajutisteks ja aasta teisest poolest võib piirangute leevenemisel näha kiirest tastumist.

Mülleri hinnangul võiks riik suurettevõtetele laenu andes võtta ettevõttes osaluse

Eesti Pank soovitab kriisist väljumisel keskenduda tööstuse digitaliseerimisele, inimeste ümberõppele ja kliimaeesmärke toetavatele investeerimisprojektidele.

"Oleme jõudmas kriisi etappi, kus tuleb teha järjest keerulisemaid valikuid selle kohta, keda ja millisel moel riiklikult toetada. Kui koroonakriisi saabudes oli mõistlik tagada esmane tugi kõigile ettevõtetele ja inimestele, kes ootamatult kaotasid suure osa sissetulekutest, siis kriisist väljumisel tasub olla valivam ja riigi tuge täpsemini sihtida," sõnas Müller.

Mülleri sõnul tuleb suurettevõtetele riigi tuge pakkudes võtta arvesse turuosaliste hinnanguid sellele, kas konkreetne ettevõte ja ärimudel on ka tulevikus konkurentsivõimeline.

Samuti tõi keskpanga president välja, et riik peaks pakkuma eelkõõige osalisi käendusi ja mitte otselaene ettevõtetele. Ühtlasi peaks tema hinnangul riik suurettevõtetele laenu pakkudes omandama ettevõttes ka osaluse.

"Vähemalt suuremate ettevõtete toetamisel oleks veelgi parem, kui riigipoolse rahalise toe eelduseks on ka omanike või uute investorite samaaegne täiendav panustamine. Seotult eelnevaga – riik peaks ka strateegiliste sektorite ja ettevõtete puhul lähtuma eesmärgist, et toetatakse üksnes strateegiliselt olulise äri jätkamist, mitte aga konkreetsete ettevõtete seniseid omanikke," sõnas ta.

"Keerulises olukorras suurettevõttele raha laenamisega kaasneb oluline risk. Maksumaksjal on õige oodata selle eest õiglast hüvitist, sest vastasel juhul läheb toetus sisuliselt ettevõtte senistele omanikele. Seega võiks riik ka suurematele ettevõtetele mitte lihtsalt soodsat laenu anda, vaid seejuures nõuda näiteks õigust omandada kokkulepitud tingimustel ettevõttes osalus," ütles Müller.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: