Statistikaameti andmetel vähenes aprillis Eesti kaubavahetus viiendiku võrra, mis on viimase kümne aasta suurim kukkumine. Kaupade eksport vähenes koroonakriisi mõjul aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 17 protsenti ja import 22 protsenti.

Läänemaal, Taeblas asuva plasttoodete tootmisettevõte CIPAX keskendubki suurel määral just ekspordile. Ettevõtte toodangust lausa 95 protsenti läheb ekspordiks. Põhiliselt toodetakse autotööstusele. Nii huvituvad nende toodangust näiteks Volvo ja Scania ning Soome traktoritehas Valtra. Kuna aga tehased panid kevadel uksed kinni, vähenes ka eksport.

"Märtsis oli veel enam-vähem hea, alla 30 protsendi, aga juba aprill-mai pidime toetust küsima, sest oli 30 kuni 35 protsenti langust, nii et see toetus läks õigesse kohta. Aga nüüd juunis, kui on pandud 50 protsenti, siis selle alla me juba ei lähe. Kuidas see lõplik taastumine, see võtab aega," selgitas Cipax Eesti juht Kaido Sasse.

Nii tuli kriisi ajal kümnendik ettevõtte enam kui sajast töötajast koondada. Ka juunis prognoosib ettevõtte 25-protsendilist ekspordi langust ega usu, et turud aasta lõpuks taastuvad.

Aprillikuine kaubavahetuse langus oli viimase kümne aasta suurim ning puudutas peaaegu kõiki sektoreid. Aisana kasvas ravimite ning desinfektsioonivahendite eksport ja import.

"Me näeme ikkagi, et meie õlitootmise eksport on väga palju kukkunud, sest naftahinnad on väga madalad. Kannatavad puidutööstus, elektrimasinate, -seadmaete tootmine. Tegelikult me nägime nende numbrite langemist tugevalt töötlevas tööstuses," rääkis Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

Väliskaubandus annab Eesti SKP-st kolm neljandikku ning analüütikud usuvad, et teises kvartalis saab Eesti majanduslangus olema kahekohaline.

"Kindlasti teise kvartali numbrites me näeme suuri kukkumisi. Nii ekspordis kui ka impordis. Koroona ilmselgelt toob kaasa majanduskriisi ja see majanduskriis jõuab veidike hiljem ja neid mõjusid me näeme teises kvartalis kõige rohkem," ütles Rell.