Vabatahtlikult töölt lahkujatele töötuskindlustushüvitist taas ei tule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mehed pargis
Mehed pargis Autor/allikas: Wikimedia Commons

Kui sotsiaalministeerium on planeerinud rohkem kui kümme aastat, et ka vabatahtlikult või poolte kokkuleppel töölt lahkujad saaksid õiguse töötukindlustushüvitisele, siis praegu on valitsus plaanist taas loobunud. Samas on jätkuvalt kõigil selliselt töölt lahkujatel võimalik lihtsate skeemidega hüvitist saada - hinnanguliselt võib neid olla viis protsenti.

Eestis kehtivate seaduste alusel on inimestel võimalik töötuskindlustushüvitist saada vaid mõnedes olukordades. Selle eelduseks on inimese töö kaotus temast endast mittetulenevatel põhjustel. Olgu selleks tema koondamine, ettevõtte pankrot või ka näiteks tervisest tulenevad põhjused. Kui inimene lahkub töölt poolte kokkuleppel, omal soovil, või ka enda vigade tõttu, siis tal selleks õigust ei teki.

Hüvitist makstakse esimese 100 päeva eest kuni poole ulatuses senisest palgast ja seejärel staažist sõltuvalt 80 kuni 260 päeva, 40 protsenti senisest palgast. Vahepeal töö leidmisel maksed loomulikult peatuvad. Süsteem on reaalsuses pisut keerukam ja nüansirohkem, kuid laias laastus on ta Eestis selline.

Sotsiaalministeerium on üle kümne aasta toetanud tööstuskindlustushüvitise maksmise süsteemi muutmist, nii et selle saajate ring laieneks. Selle aasta alguses saatis ministeerium välja muuhulgas seda ettepanekut sisaldava eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis on aluseks seaduste muutmisel ja loomisel.

Väljatöötamiskavatsuses märkis sotsiaalministeerium, et ka omal soovil töölepingu lõpetavatele inimeste töötukindlustushüvitist makstes võib suurem katvus aidata tööturu nõudlust ja pakkumust paremini sobitada. Seda siis selle tõttu, et nii on näiteks omal soovil töölt lahkunutel võimalus endale leida sobivam töökoht.

Sellest plaanist on valitsus praeguseks loobunud. Nimelt möödunud nädalal valitsuse heaks kiidetud ja sel nädalal riigikokku saadetud tööhüvitistega seotud muudatused seda muutust enam ei ole. Selle asemel plaanitakse tõsta töö kaotanutele makstavaid hüvitisi ja pikendada töötasu hüvitiste maksmist.

"Sotsiaalministeerium pakkus aasta alguses konsulteerimiseks laiali saadetud töötushüvitiste süsteemi reformimise paketis välja ühe võimalusena mõtte kaaluda töötushüvitise maksmist vabatahtliku töötuse korral. Kuna covid-19 tingitud piirangud ja töötuse kiire kasv tingis vajaduse leida kiireid lahendusi, siis otsustasime paketiga minna edasi osade kaupa valides esmalt välja need meetmed, millel on suurem mõju töö kaotanud inimestele ning uute töökohtade leidmisele," ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul.

"Vabatahtliku töötuse rakendamine vajab põhjalikumat analüüsimist ja kaalumist, samuti partneritega läbi arutamist ning kindlasti ka arutelusid töötukassa nõukogus ja valitsuses. Vabatahtliku töötuse rakendamine eeldaks kiirhinnangu kohaselt töötuskindlustushüvitise kulude kasvu umbes kolmandiku võrra, mille rahastamiseks tuleks tõsta töötuskindlustuse maksemäära. Selle eelnõu raames, mida riigikogu arutama asub, vabatahtlik töötuse korral hüvitise maksmist ei käsitleta," lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi andmetel moodustasid möödunud aastal registreeritud töötutest 15,6 protsenti need, kelle viimane töösuhe lõppes töötaja algatusel ja 13,5 protsenti oli töösuhe lõppenud poolte kokkuleppel. Sellest ka kolmandiku suurune lisakulude kasv. Kui suur see täpsel oleks, sõltuks paljudest asjadest, kuid jääks suurusjärku 100 miljonit eurot aastas. Seda tuleks makstas siis töötuskindlustushüvitise sihtfondi vahenditest.

Eesti on otsustanud samadest vahenditest praeguse kriisi tingimustes maksta ka massilise koondamislaine ärahoidmiseks töötasu hüvitist ja sotsiaalministeerium eeldab tulude ja kulude prognoosi arvestades lähiaastatel selle aasta alguses veel 834 miljoni euro suuruse fondi vahendite mahu ja tulemi märgatavat vähenemist. Seega ei pruugiks sellest lihtsalt jaguda lisaväljaminekuteks.

See ei ole ka esimene kord, kui töötuskindlutusehüvitise laiendamine tegelikuseks ei saa. Näiteks 2008. aastal võttis riigikogu isegi vastu seaduse, mis muuhulgas võimaldas inimestel saada omal soovil, või poolte kokkuleppel, töölt lahkudes saada mõnda aega 40 protsenti palgast. Seadus pidi jõustuma poole aasta pärast, kuid toomase majanduskriisi tingimustes lükati selle sätte jõustumine edasi 2013. aastani ja pool aastat enne seda tühistati sootuks. Toona opositsioonilised sotsid ja Keskerakond seisid selle tühistamisele vastu.

Siiski on ka praegu võimalusi

Kõik see ei tähenda, et vabatahtlikult, kokkuleppel tööandjaga või ka näiteks iseenese süülise tegevuse tõttu töölt lahkuval inimesel oleks välistatud töötuskindlustushüvitise saamine. See on Eestis pigem hõlbus, kui keerukas ja selleks on mitmeid viise.

Üks lihtsaim viisidest on sõlmida mõne ettevõttega tähtajaline tööleping. See tähendab, et mõni tuttav võtab töö kaotanu ametlikult ja kõiki reegleid täites üheks päevaks tööle.

Tähtajalise töölepingu lõppedes tekib inimesel õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Seda siiski vaid siis, kui tal on olemas vajalik staaž – kolme viimase aasta jooksul kokku vähemalt 12 kuu jagu töötamist, sõltumata sellest kuidas lõppes viimasele töösuhtele eelnev töösuhe. Arvestades, et Eestis oli möödunud aastal ligi 134 000 aktiivset ettevõtet, ehk ligi üks iga 10 Eesti elaniku kohta, ei tohiks ühe leidmine kaela murdev probleem olla.

Siiski kui see peaks probleemiks osutuma, ei ole ka kõik läbi. Inimesel pole muud vaja teha, kui üks kõik kuhu tööle minema ja siis katseajal lihtsalt ära tulla. Katseajal töötaja algatusel töölepingu lõpetamine võimaldab töötuskindlustusehüvitist taotleda ja seda ka saada, eelnevast palgast arvestatuna.

Eesti töötukassa hinnangul selliselt ka käitutakse.

"Sinu poolt kirjeldatud tegutsemine on täiesti reaalne ja kasutuses," ütles töötukassa kommunikatsioonispetsialist Lauri Kool. "Tegemist ei ole ju ka petmisega – inimene on panustanud süsteemi, maksnud maksu. Kui ta seda teinud piisavas mahus, on olnud piisavalt kaua tööl, siis on võimalik sinu kirjeldatud võimalust kasutada. Kas see on hea – halb – õige – õiglane – selle kohta ei anna töötukassa hinnangut. Meile laekuvad maksud ja me maksame nendele, kes tänase seaduse põhjal vastavad tingimustele."

Kui suures mahus skeemitades endale töötuskindlustushüvitise õigus tekitatakse, on keerukas täpselt mõõta, sest neid andmeid saab hinnata kaudselt. Näiteks eeldades, et inimene vormistab endale töötuskindlustushüvitise õiguse võrdlemisi kiirelt, võib jõuda ühe numbrini. Samas ei anna see ühest selgust.

Töötukassa hindas seda tüüpi riskiseks inimesed, kelle töökindlustushüvitise määramise aluseks olnud töösuhe oli lühem kui 30 päeva ning kellel oli 30 päeva jooksul veel vähemasti üks töösuhe, kuid selle lõpu põhjus ei olnud sobiv.

"Selle põhjal saab välja tuua, et ligikaudu viis protsenti hüvitise saajatest on sellised inimesed, kellel töökindlustushüvitise saamise aluseks oli lühiajaline töösuhe ja kellel 30 päeva jooksul oli eelnev töösuhe, mille lõpu põhjus ei sobinud töökindlustushüvitisele kvalifitseerumiseks," ütles Kool. Seega võib võimalike skeemitajaid olla viis protsenti hüvitise saajtest ehk iga kahekümnes.

"Aga ka nende puhul võib olla väga erinevaid põhjuseid, miks nad just niimoodi käitusid ja me ei saa kuidagi tõestada," lisa Kool. "Igaks juhuks rõhutan veel seda, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekib ikka staaži pealt – et siis inimene on sinna sissemakseid teinud, tööandja ka. Et ei saa öelda, et selline käitumine oleks otseselt petmine. Eks see ole arutelu koht, kas see kokkulepe ja teguviis on õige, õiglane. Samuti, kas vabatahtlikult töölt lahkumisel hüvitisest ilmajäämine on õige, õiglane? Töötukassa tegeleb siiski hüvitiste maksmisega, seega ei saa meie otsustada selliste küsimuste üle."

Töötukassa andmetel saab töötuskindlustushüvitist umbes 33 protsenti registreeritud töötutest ja see number on olnud üle aastate stabiilne, kuigi kriisiga seoses on koos koondamistega oodata selle mõningast kasvu. Neist 67 protsendist töötutest, kes töötuskindlustushüvitist ei saa, omakorda 40 protsendil ei ole piisavalt staaži; 19 protsenti neist on töötud omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkumise tõttu ja kaheksa protsenti muudel põhjustel - ehk erijuhtumid: näiteks inimene läheb arvelt maha enne kui hüvitis määratakse, leiab juba uue töö, või ka sureb.

Keskmiselt peab töötaja panustama ligikaudu 33 kuud töötuskindlustusmakse maksmisesse, et katta ära oma ühe kuu töötuskindlustushüvitise summa.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et selliselt töötuskindlustushüvitise saamiseks skeemitamine seab töötajaid ebavõrdsesse olukorda. Pigem oleks tema hinnangul vaja kokku leppida, kas anname vabatahtlikult töölt lahkumise korral hüvitise saamise õiguse kõigile või piirame sarnaste skeemide kasutamise võimalusi.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: