Kas need rahutused USA-s võivad sügisel saada saatuslikuks president Donald Trumpile?

Jah, aga mitte võib-olla põhjusel, mida tavaline televiisorivaataja või Twitteri-jälgija võiks arvata. Tõepoolest, Donald Trump ei ole ühegi objektiivse kriteeriumi järgi väga hästi hakkama saanud Minneapolise linnast alguse saanud meeleavalduste, rahutuste kontrolli alla võtmise ja inimeste maharahustamisega.

Seda näitavad ka tänased uuringud. Just täna tulid tuntud uuringufirma Morning Consulti uuringud, mis näitasid, et vaid umbes kolmandik või vähemgi ameeriklastest arvab, et Trump on hästi hakkama saanud. Umbes pooled ameeriklastest arvavad, et ta on väga halvasti hakkama saanud ja isegi Joe Biden on paremini hakkama saanud.

Aga põhjus on pigem selles, et ameeriklased vaatavad, et Trump on olnud liiga nõrk. Seesama uuring näitab seda, mida tegelikult teame ka varasemast, et ameeriklased ootavad ja tahavadki, et Trump oleks kutsunud sõjaväe tänavatele ja võtaks olukorra kontrolli alla.

Inimesed elavad kaasa protestijatele, meeleavaldajatele ja ameeriklased endiselt toetavad õigust seista oma vabaduste eest ka tänavatel - me nägime ju alles koroonakriisi ajal, kuidas automaatidega AR-15 seisid ja rahumeelselt protestisid seekord valged erinevate osariikide kapitooliumimajade ees õiguse eest hoida oma poode ja ärisid lahti. Ameeriklased toetavad seda vabadust, aga n-ö eraomandi vastu minek, lõhkumine, põletamine ajab keskklassi valge ameeriklase närvi.

Ehk Donald Trumpi enda valija?

Mitte ainult. See toetus on selles mõttes laiem. Tema enda valijad ja paljuski toetajad - me näeme seda ka konservatiivsest meediast - on rahulolematud sellega, kui n-ö nõrk ta on olnud. Ta on nagu kahe pooluse vahel olnud - ühelt poolt tahaks jõulisemalt tegutsemist, aga samas väga palju toimub osariikides ja see on väljaspool Ameerika Ühendriikide presidendi kontrolli. See on asi, mida tasub meeles pidada Ameerikat vaadates.

Kas demokraatide presidendikandidaat Joe Biden on seda olukorda osanud enda kasuks pöörata või on lihtsalt "magavale kassile hiir suhu jooksnud"?

Ma ütleks, et sellega on Joe Bideni seisukohast kahjuks täpselt samamoodi nagu koroonakriisiga - tal ei ole midagi võimalik teha. See on olukord, kus võtmed on president Trumpi käes. Ta kas käitub n-ö õigesti, teeb samme, mis teenivad ära valijate toetuse, või kukub läbi nendes. Koroonakriis on talle kõvasti miinuspunkte tootnud Ameerika valijate arvates - näeme seda taaskord reitingutest. Täpselt samamoodi on praegu ka selle kriisiga.

Aga pigem Joe Bideni toetus täna sõltub sellest, kas Trump saab oma tööga hästi hakkama või mitte. Peame silmas, et Ameerikas väga paljud osariigid on endiselt kinni, lukus, on liikumispiirangud, ilmselt ei tohiks väljas käiagi, poed ja ärid on kinni paljudes kohtades - Joe Biden podcastib ja teeb videoid endiselt oma kodukeldrist.

Kui palju meeleavaldusi või kui erinevaid meeleavaldusi me praegu üldse tänavatel näeme? Seal on rassismivastased, seal on paremäärmuslased, seal on vasakäärmuslased. Mis täpselt toimub?

Esiteks, selles on kõik ühte meelt ja mulle tundub, et isegi president Trump, et kõik sai alguse siiski rahumeelsetest protestidest, mis on politsei vägivallatsemise vastu. Ameerikas on teatud osariikides - mitte igal pool, aga teatud osariikides - sellega probleem. Politseireformi pole läbi viidud, politsei n-ö protsessid ja protokollid, mida nad rakendavad inimeste kinnipidamisel, on sellised, mis viivad surmadeni. Umbes 1100 inimest saab aastas surma politsei käe läbi. See on suhteliselt stabiilne number olnud.

Samas on linnad, kus läheb sellega palju paremini, sest seal on politseid reformitud, deeskalatsioon ehk vägivalla vältimine on politsei protokoll.

Aga tõesti, rahumeelsele protestile lisandusid kõiksugused muud spekulandid, avantüristid, kes tahtsid sellest omakasu saada. Selleks on see nn Antifa liikumine ehk antifašistide liikumine, kes tundub, et igasuguste objektiivsete kriteeriumite järgi tahab lihtsalt mingit segadust tekitada, kes osaleb sissemurdmistes, põletamistes, peksmistes, kes näeb võimalust rebida maha, talluda jalge alla Ameerika traditsioonilisi institutsioone, sest nad justkui ei saa hakkama Ameerika elu korraldamisega. See on nende agenda olnud.

Ja siis on "Black lives matter" ehk et "Mustad elud lähevad ka korda" liikumine, mis on viimased viis-kuus aastat jõudu kogunud ja ennekõike mustade ja erinevate vähemuste õigusi toetav just politseivägivalla teemas.