Trump lubas rahutuste mahasurumiseks tuua pealinna tänavaile sõdurid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX / REUTERS

USA president Donald Trump lubas esmaspäeva õhtul tehtud telepöördumises tuua korra taastamiseks pealinna tänavaile tuhandeid relvastatud sõdureid ja politseinikke.

Trump loodab sellega panna piiri edasistele meeleavaldustele Washingtonis, kus Valge Maja lähedal paiknevad hooned ja monumendid on langenud rüüstajate ja vandaalide rünnakute alla.

"See, mis juhtus linnas eile öösel, oli täielik häbiplekk," ütles Trump.

"Just nüüdsama saadan ma tuhandeid ja tuhandeid hambuni relvastatud sõdureid, sõjaväepersonali ja korrakaitseametnikke peatama mässu, rüüstamist, vandalismi, rünnakuid ja tahtlikku eraomandi hävitamist."

President mõistis hukka "siseterrorismi" vägivalla ja kritiseeris teravalt meeleavaldusi pealinnas, kus osa demonstrante on rüüstanud kinnisvara ning vandaalitsenud monumentide kallal ning politseil on tegu protestijate ohjamisega.

"Ma tahan, et selle terrori korraldajad oleks hoiatatud, et teid ootavad karmid kriminaaltrahvid ja pikad vanglakaristused," ütles Trump.

Pea nädala jagu on mitmel pool riigis avaldatud meelt politseivägivalla vastu, konkreetseks ajendiks mustanahalise George Floydi surm kinnipidamisel. Paljudes suurlinnades on demonstratsioonid võtnud vägivaldseid mõõtmeid ning korrakaitsjatel on tegu protestijate ohjeldamisel.

"Tegemist ei ole rahumeelsete protestidega, tegemist on siseterrorismi tegudega," ütles Trump Valgest Majast, samal ajal kui väljaspool residentsi tulistasid politseinikud meeleavaldajate sekka pisargaasigranaate ning kummikuule.

Trump kutsus osariikide kubernere tooma tänavaile ka rahvuskaarti "piisaval hulgal, selleks, et me domineeriksime tänavail".

Siiski on erinevates osariikides erinevad seadused, mis ei võimalda kõikjal sõjaväge tänavatele saata antud olude korral.

Vahetult pärast seda kõndis Trump oma julgeolekuteenistuse eskordi saatel üle tee, kus paikneb vandaalitsemisest räsida saanud Püha Johannese episkopaalkirik, kaks sajandit vana niinimetatud "presidentide kirik", kus ta lasi korraldada fotosessiooni.

Biden mõistis hukka institutsionaalse rassismi

Demokraatide tõenäoline presidendikandidaat ja endine asepresident Joe Biden kritiseeris esmaspäeval teravalt president Donald Trumpi ning mõistis hukka "süsteemse rassismi", püüdes taasalustada oma Valgesse Majja pürgimise kampaaniat pärast koroonaviiruse pandeemia eraldatuse kuid.

Veebiülesel kohtumisel afroameeriklaste kogukonna usu- ja poliitliidritega tõstatus George Floydi surm Minnesota politseinike käe läbi, oodatult kesksele kohale.

Hiljem süüdistas Biden vabariiklasest Trumpi rassistliku viha õhutamises ning vähemuste enim kannatada laskmisel uue koroonaviiruse kriisis.

"Antud pandeemialt ja sellelt presidendilt on plaaster pealt rebitud," ütles Biden oma kodulinnas Wilmingtonis Delaware'i osariigis, kust ta tegi telesilla Bethel AME kirikust. "Keegi ei saa enam pikemalt teeselda, millest tegelikult jutt käib."

Kirikus peetud koosolek oli esimene avalik kogunemine, millest 77-aastane Biden, kes teenis riiki president Barack Obama valitsuses asepresidendina, võttis osa pärast koroonaviiruse pandeemia liikumiskeelu kehtestamist märtsi keskel. Toonane COVID-19 antud ränk hoop sundis ühtlasi ka Bidenit oma presidendikampaaniat pooleli jätma.

"Viha vaid peidab end. See ei lähe ära. Ning kui võimul on keegi, kes hingab hapnikku kivide all peidus oleva viha peale, siis see tuleb kivide alt ka välja," ütles Biden viitega Trumpile. "See, mida president ütleb, on oluline," sõnas ta. "See julgustab inimesi õelutsema."

Hiljem kõneles Biden peamiselt rassismi teemal. "Eksisteerib süsteemne rassism, valgete ülemvõim, see on reaalne," sõnas ta. "Te näete seda. Ma arvan, et me kõik näeme seda, kuid afroameeriklased näevad seda veelgi selgemini."

Bideni sõnul vallandas Floydi surm "meie ajaloo kogu raskuse", pidades silmas seda, kuidas mustanahaliste elusid ühiskond alaväärtustab.

Tuhandeid on kinni peetud

Meeleavaldustega seoses on USA-s esmaspäeva õhtuse seisuga kinni peetud enam kui 5600 inimest, selgub uudisteagentuuri Associated Press ajakirjanike koostatud statistikast. Andmed tuginevad politseijaoskondade avaldustele, politseiametite Twitteri-kontode jälgimisele ja arvukatele meediateadetele.

Meeleavaldused said alguse 25. mail, kui mustanahaline Floyd suri valgenahaliste politseinike tõttu kinnipidamisel. Juhtunuga seoses on esitatud mõrvasüüdistus politseinik Derek Chauvinile, kes vajutas ligi üheksa minuti jooksul põlvega Floydi kaelale, jätkates seda isegi siis, kui Floyd enam ei liigutanud.

Minneapolises, kus Floyd suri, on peetud kinni 155 inimest.

Mitmel pool mujal on kinnipidamiste arv olnud tunduvalt kõrgem, nii näiteks on New Yorgi linnas võetud ajutiselt vabadus ligi 800 inimesel ning Los Angeleses peeti kinni enam kui 900 inimest.

New Yorgi osariigi kuberner ja Ühendriikide suurima linna New Yorgi linnapea teatasid esmaspäeval, et linnas hakkab alates kella 23 õhtul kehtima liikumiskeeld.

New Yorgi meer Bill de Blasio ja osariigi kuberneri Andrew Cuomo ütlesid, et vägivallapuhangud, milles on rüüstatud kauplusi, põletatud politseisõidukeid ning tekitatud muul viisil kahju, ei jäta neile suurt valikut.

"Me ei saa lasta vägivallal õõnestada praeguse hetke sõnumit," ütles De Blasio avalduses.

Cuomo süüdistas inimesi, kes otsivad võimalusi "juhtida tähelepanu kõrvale" peamiselt sõnumilt ning "häbistada" meeleavaldusi. Tema sõnul ei tohi lasta sellistel inimestel õõnestada avalikku korda.

Sellele vaatamata toimus Manhattanil ulatuslik rüüstamine, teiste äride seas langes ohvriks ka kuulus Macy'se kaubamaja.

Varem on juba mitu muud Ühendriikide suurlinna kehtestanud öise liikumiskeelu, eesmärgiga saada vägivald ja rüüstamine kontrolli alla.

Ametlik lahang: Floydi surm oli tapmine, mille põhjustas surve kaelale

Esmaspäeval avaldatud ametliku lahangu kohaselt suri George Floyd, kelle politsei põhjustatud surm vallandas üleriiklikud meeleavaldused, tapmise läbi kaelale avaldatud surve tagajärjel.

Floyd (46) suri südame seiskumise tõttu, mille korrakaitsja tekitas kinnipidamisel kaelale avaldatud surve tagajärjel ning surma viis oli tapmine, seisis Minneapolises asuva Hennepini maakonna kohtuarsti avalduses.

Floydi muud olulised terviseriskid olid "arteriaalne hüpertensioon, fentanüülijoove ja hiljutine metamfetamiini kasutamine".

Suurimad rahutused viimase 50 aasta jooksul

Üleriiklikud rahutused on seni kõige laiaulatuslikumad pärast 1968. aastat, mil kõikjal riigis vallandus protestilaine kodanikuõiguste eestkõneleja Martin Luther King noorema tapmise üle.

Samuti meenutavad praegused sündmused paljudele 1992. aasta Los Angelese rahutusi, mis vallandusid pärast seda, kui kohus mõistis õigeks politseinikud, kes peksid mustanahalist Rodney Kingi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: