Põlula kalakasvanduses märgistatakse kalu peamiselt kahte moodi. Noorkalade grupiviisiline märgistamine rasvauime äralõikamisega aitab hinnata, kui paljud välja püütud kalad on looduslikku ja kui paljud kalakasvanduse päritolu. Merehõbeda kohta detailsema info saamiseks pannakse osale kaladele T-kujuline ankurmärgis, rääkis RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas.

"Kõikidel samasuvistel siigadel ning nii üheaastastel kui ka suurematel lõhedel lõikame me ära rasvauime ehk see on siis saba ja seljauime vahel olev uim. See annab märku tema kalakasvanduse päritolust.

Lisaks sellele paigaldame 20sentimeetristele ja suurematele kaladele individuaalmärgised. Individuaalmärgise peal on olemas kontaktinfo, seal on veebilehe aadress, seal on olemas telefoninumber, mille kaudu palume kaluritel või ka koduperenaistel, kui nad järsku alles fileerimise käigus on leidnud selle märgise, edastada info selle kala kohta, nii palju kui seda infot selleks ajaks on." ütles Klaas.

Näiteks sel kevadel Jägala, Purtse, Pärnu ja Valgejõkke asustatud 15 000 kaheaastasest kalast oli T-märgistatud kümme protsenti.

Märgise saatjatele annab RMK Põlula kalakasvandus tagasisidet. Kunnar Klaas: "Kui näiteks kalur saadab meile info taaspüügi kohta või leiu kohta, siis me saadame talle vastuskirja, kus on kirjas see, kus ja millal see kala oli asustatud. Sealt on hästi näha see, kui suureks kala asustamise ja taaspüügi vahelise ajaga kasvas, lisaks on näha ka see, kust kuhu ta rändas. Lisaks kirjale kaasneb ka väike nn pastakatasu, mis praegu on kuus eurot, ja lisaks saadame kaasa ka landi vastavalt sellele kalaliigile, mis kalur on meile saatnud."

Põlula kalakasvandust võib teavitada kõikidest märgistega kaladest, ka nendest, mis pole märgistatud Eestis. Rohkem infot kalamärgistuse kohta saab RMK kodulehelt.