Huvi Eesti võlakirjade vastu kujuneb ilmselt suureks
Valitsus teatas teisipäeval miljardi euro väärtuses pikaajaliste võlakirjade emiteerimisest. Eesti riigi pikaajalisi võlakirju ostavad eelkõige suured rahvusvahelised investorid. Kuna Eestii riigivõlg on madal ja krediididireiting kõrge, kujuneb huvi võlakirjade vastu ilmselt suureks.
Valitsus plaanib välja anda 10-aastase tähtajaga ühe miljardi euro eest võlakirju, mis plaanitakse noteerida Iiri börsil. Eesti pankade hinnangul hakkavad võlakirju ostma suured institutsionaalsed investorid nagu näiteks rahvusvahelised kindlustusseltsid ja pensionifondid, kes on kohustatud osa oma varast paigutama riikide pikaajalistesse võlakirjadesse, vahendab "Aktuaalne kaamera".
Eesti pensionifondide jaoks on ühest küljest emissiooni maht liiga suur ja teisest küljest on paremaid investeerimisvõimalusi. "See emissiooni maht üks miljard eurot ka ütleb seda, et Eesti investrorid ütleme isegi suuremad institutsionaalsed investorid sellise suurusega emissioone loomulikult üksinda alla ei neela," ütles SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul on finantsturgudel on huvitavad ja märksa kõrgema intressiga investeerimisvõimalusi kui tõenäoliselt Eesti riigi valitsuse võlakirjad olema hakkvad. "Seetõttu me näeme, et meil on võimalus oma klientidele märksa suuremat tootlust tekitada mujale investeerides," märkis ta.
Võlakirjade intress kujuneb madalaks, eeldatavalt natuke üle null protsendi, mis on kasulik laenuvõtjale ehk Eesti riigile. Võrklaeva sõnul võiks intressimäära jääda nulli ja umbes 0,5 vahele.
Kuna Eesti reiting on heal tasemel ja riigivõlg on madal, võib eeldadada võlakirjade vastu suurt huvi.
LHV Panga juhatuse liikme Meelis Paakspuu sõnul ei ole turul Eesti riigile sarnast võlga, kuna teistel pikaajalisi võlakirju emiteerivatel riikidel on juba palju võlgu. "Seda tüüpi riski on vähe ja otsitakse sellist uut investeerimiskohta. Kindlasti see saab olema investorite hulgas väga populaarne," märkis Paakspuu.
Tamla sõnul on oluline, et Eesti kasutaks laenuaraha riigi arenguks, mitte jooksvate kulude katteks. Euroopa riigid, kus on olnud pikka aega madal majandukasv ja laenuga lapitakse eelarve auke, on sattunud suurtesse võlaprobleemidesse.
Toimetaja: Barbara Oja