Ülevaade Rail Balticu rajamise seisust: panustatud on 90 miljonit eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rail Baltic kunstniku nägemuses.
Rail Baltic kunstniku nägemuses. Autor/allikas: RB Rail

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) tutvustas neljapäeval valitsuses 2019. aasta Rail Balticu raudteeühenduse ehitamise vahearuannet koos ülevaatega tänavuse ja järgmise aasta märgilisemate tegevuste ning ehitusobjektidega.

"Viimased pisut enam kui aasta on järjekordne tähis Rail Balticu taristu arendamisel – käesolevaks hetkeks projekteeritakse uut raudteed kogu Eesti trassiosal ehk 213 kilomeetril, projekteeritakse ka Tallinna ja Pärnu reisiterminale," rääkis minister Taavi Aas.

"Mullu alustati esimese Rail Baltica kohtobjekti ehitusega Saustinõmme maanteeviadukti näol ning eeloleval kahel aastal jätkame kiirendatud ehitamiskava ja investeeringutega - veel tänavu kuulutatakse välja hanked juba seitsme järgmise objekti ehituseks ning töödeks elektriliinide ja gaasitrasside ristumiskohtades," lisas ta.

Teiste lähiaja suuremate töödena nimetab valitsusele esitatud vahearuanne Muuga kaubaterminali ja Vanasadama trammiühenduse projekteerimise, RB kuivsadama teostatavusanalüüsi ning Pärnu kaubaterminali eelprojekti koostamise.

Nelja aasta jooksul kulub investeeringuteks 880 miljonit eurot

Hetkeseisuga on Rail Baltica ettevalmistamisele, projekteerimisele ja ehitamisele Eestis investeeritud ca 42 miljonit eurot ning käimasolevaid töid on lepinguliste kohustuste järgi suurusjärgus 50 miljonit eurot.

"Tänaseks oleme seega paigutanud nii Euroopa toetuse kui Eesti omaosalusena kiire raudteeühenduse rajamisse 90 miljonit, mis ehitustegevuse kiirenemisega juba lähiaastatel mitmekordistub – ainuüksi ehituseks on 2020-2022 planeeritud ligi 123 miljonit eurot," lausus Aas.

"Eelarves ja riigieelarve strateegias on aastani 2024 ette nähtud investeeringuid summas 880 miljonit eurot, millest 85 protsenti katab toetus Euroopa Liidu ühendamise rahastust," sõnas minister.

Aas: Pärnu planeeringus tehtu menetluslik viga

Taavi Aasa sõnul tutvus valitsus ka Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise temaatikaga, mis johtub maikuisest riigikohtu otsusest seoses planeeringu tühistamisega kolme trassilõigu osas.

"Riigikohtu maikuine lahend on selgeks indikatsiooniks, et Rail Balticu projekti mastaapsust arvestades on see lõviosas läbi viidud kõigiti korrektselt, kuid ühes aspektis on kaasnenud menetluslik viga," lausus minister.

"Sõltumata projekti keerukusest, on Eesti riigi esmane prioriteet õigusliku korrektsuse igatine tagamine, mistõttu hetkel kaaluvadki asjaomased ministeeriumid kohtuotsuses viidatud Natura ala hindamise teostamiseks maakonnaplaneeringu menetluse uuendamist. Oluline on aga riigikohtu otsusest tulenev selge kinnitus, et nii Harju- ja Raplamaa kui ka Pärnumaa maakonnaplaneeringud on muus osas olnud igati õiguspärased," lisas Aas.

Valitsusele esitatud vahearuanne Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevustest tuleneb Eesti, Leedu ja Läti valitsuste vahelise Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: