Segadus näomaskidega tõi Linnamäe firmale ettekirjutuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kõige suurema maskikriisi ajal, aprilli alguses tõi suurärimehe Margus Linnamäele kuuluv Semetron Eestisse kolm miljonit maski, millest 400 000 lubas ettevõte eraldada politseile ja hooldekodudele.

Kuigi ühekordseks kasutamiseks mõeldud maskide hinnad olid kordades tõusnud, said need apteekidest kiiresti otsa. Sama kiiresti, kui kadusid maskid apteegilettidelt, tuli päevavalgele ka info, et kuigi need lubati Eestis müügile kui isikukaitsevahendid, siis tegelikult on tegu tavaliste tolmumaskidega.

"Jutt on nendest maskidest, mis tulid müügile aprilli alguses, kui mitte ühtegi maski saada ei olnud. Siis me lasime need turule kui isikukaitsevahendid. Aga me uurisime toodet edasi ja tõendusmaterjalid, mis sellel tootel alguses olid, kadusid sealt kõik erinevatel põhjustel tagant ära ja tänaseks hetkeks on selgunud see, et see toode ei saa olla müügil isikukaitsevahendina ega meditsiinilise maskina," selgitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tehnika osakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Nii näiteks selgus kontrollides, et näiteks katsearuande väljastamise ajal polnud dokumenti väljastanud laborit põhimõtteliselt olemas. Seega pole ametil tõendeid, et maskid vastaksid FFP1 maskide nõuetele.

Riik loobus 400 000 maskist, kuna tegu polnud soovitud kirurgiliste maskidega.

"Paraku tuleb öelda seda, et kriisajal Hiinast toodud maskide puhul enamiku kaitseomadused ei ole kuidagi tõendatud. Neid tohib müüa kui lihtsalt maske, ei tohi kaitseomadusi, viirusekaitset ega mingit muud sellist juttu reklaamina juures kasutada,"  tõdes Teinemaa. Ta lisas, et kriisiajal sai pea igast teisest ettevõtjast maskimüüja.

Kuigi probleeme on olnud ka teiste firmadega, siis seni on Semetron ainsana saanud ettekirjutuse. Teised ettevõtted on ameti pöördumise peale muutnud maskide märgistust ning tänu sellele ettekirjutusest pääsenud.

Ettekirjutusega kaasnes ka tarbijate teavitamise kohustus, mida Semetron tegi  omanikule kuuluvas ajalehes Postimees. Teinemaa tunnistab, et surmakuulutuste kõrvallehel ilmunud väike pildike pole päris selline teavitus, mida amet eeldas.

"Tavapäraselt sellised teavitused on suuremad ja põhjalikumad, seal on info selle kohta ka, kuidas toodet tagastada saab või mida tarbija tegema peab, mis õigused talle kaasnevad," selgitas Teinemaa. Samas möönis ta, et midagi ette heita ta firmale ka ei saa, sest  põhimõtteliselt on ettevõtja enda otsustada, kuidas ta tarbijaid teavitab.

Semetron ei vastanud "Aktuaalse kaamera" küsimustele, öeldes vaid, et ettevõte korrigeeris vastavalt ameti soovitusele maskide märgistust.

Kahtlane kvaliteet

Teinemaa sõnul võib maske pärast korrektset märgistamist müüa. Inimestel, kellele müüdi neid maske kui isikukaitsevahendeid või medistiinilisi maske, on õigus toode tagastada, seda ka juhul, kui pakend on avatud.

Ametniku sõnul pole ostjal võimalik poes või apteegis aru saada, milline mask teda viiruste eest kaitseb ja milline mitte.

"Tasub alati pigem ettevaatlik olla nende maskide ostmisel. Enamus neist, mis praegu müügil on, ei oma kaitseomadusi või ei ole nende kaitseomadused tõestatud ja nii tasub neid võtta pigem lihtsalt maskina," rääkis Teinemaa.

Eestis on hetkel kaks laborit, kus saab maske testida. Keskkonnauuringute keskuses saab kontrollida viirusosakeste kinnipidamise efektiivsust ja Tallinna tehnikaülikooli laboris hingamisvõimet.

"Kumbki labor ei ole akrediteeritud, seega saame sealseid teste kasutada indikatsioonina, kas seda maski peaks edasi uurima või mitte," selgitas Teinemaa. Keskkonnauuringute keskus loodab oma laborile sügiseks saada akrediteeringu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: