Kommunismiohvrite memoriaali mustal müüril, mille juurde justiitsminister täna Eesti rahvalt leinapärja asetas, on üle 22 000 nime, kuid see nimekiri pole kaugeltki lõplik. "Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina ning pole välistatud, et me peame seda nimekirja veel korduvalt täiendama. Justiitsministeerium on koos represseeritute esindajatega valmistanud selleks juba ette ka memoriaali statuudi muudatused," ütles Raivo Aeg.

"Kõik need võõra võimu ohvrid olid määratud kaduma vaikusesse ja unustusse, kuid ometigi on nad täna meiega nimedena müüril. Me ei tohi neid inimesi unustada," ütles Aeg.

Eesti kommunismiohvrite memoriaalile asetas pärja ka kaitseminister. Justiitsminister ning kaitsepolitseiameti ja riigiprokuratuuri esindajad asetasid pärja Liiva kalmistule Pirita-Kosel Scheeli krundil hukatud Eesti ühiskonna- ja poliitikategelaste, õiguskaitseasutuste töötajate ning Vabadussõjast osavõtnute mälestuseks.

Kell 15 pidas Raivo Aeg tervituskõne Patarei vanglas toimuval Eesti Mälu Instituudi raamatu "Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest" esitlusel.

Inimõiguste Instituut meenutab juuniküüditamise ohvreid Tallinnas Vabaduse väljakul "Pisarate vaguni" installatsiooniga, mis on avatud 13. ja 14. juunil. Lisaks kuvatakse Vabaduse väljaku ekraanil rohkem kui 12 000 represseeritu nime, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas.

Eesti Mälu Instituut korraldas 14. juunil Patarei vanglas raamatu "Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest" esitluse ning küüditamisi käsitleva vestlusringi. Osalemine on kutsetega. Mälu Instituut avab ka Patareis fotonäituse "August Rubeni fotod Gulagi sunnitöölaagritest".

Vabamu avas näituse "Siberi valge", mis kombineerib Siberist kaasa võetud esemeid ja nende lugusid.