Põlluaas: küüditamine jättis mälupitseri, mida kanname põlvest põlve ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikogu esimees Henn Põlluaas asetas pühapäeval Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali mälestusseina äärde kõigi kommunismiohvrite mälestuseks lilled ja küünla.

Põlluaas ütles pöördumises, et juuniküüditamine, sellele järgnenud sõja-aastad, uued kommunistide läbiviidud küüditamised 1945., 1949. ja 1951. aastal jätsid jälje pikkadeks aegadeks. "Läbi elatud tragöödia söövitas meie rahva hinge mälupitseri, mida me kanname põlvest põlve," lisas ta.

Põlluaasa sõnul meenutatakse juuniküüditamise aastapäeval nende traagiliste sündmuste ohvreid - kannatanuid, hukkunuid, tagasijõudnuid ja mahajäänuid.

"Me ei unusta ka teisi kommunismiohvreid. Mitte ühtegi neist!" ütles ta. "Me langetame pea kõigi nende mälestuse ees. Me mäletame ja mälestame, et midagi sellist ei saaks enam korduda ja et meie lapsed kasvaksid naeru ja rõõmuga vabal, rukkilillesinisel maal, mille esiisad on meile jätnud," sõnas ta.

Riigikogu esimees külastas ka Eesti Inimõiguste Instituudi poolt Vabaduse väljakule püstitatud installatsiooni "Pisarate vagun".

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Alla aastaseid lapsi oli üle 100. Küüditati isegi voodihaigeid vanainimesi. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: