"Olukorrast riigis": olukord majanduses näitab taastumise märke
Ajakirjanikud Andrus Karnau ja Harry Tuul arutasid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et riigi majandusseisu. Harry Tuule sõnul on näha positiivseid märke majanduse taastumisest. Karnau näeb aga majandushädade süvenemist ja sellest tulenevat protestiparteide tõusu.
Harry Tuul tõi välja, et Eesti Panga prgnoosi järgi langeb majandus sel aastal kümme protsenti ja tööpuudus kerkib üle 13 protsendi.
"Tegelikult on hästi palju tulnud infot esimese kvartali kohta. Küll see väike hinnalangus ja väike majanduslangus jne. Aga see tundub natuke antiikajaloona, sellega täna midagi teha ei ole. Ja positiivse märgina ütleks, et suur osa sellest majanduslangusest langeb ka teisele kvartalile, mis kohe läbi saab. Ehk nendele kuudele, kui me istusime kodus ja kus me tegime kas kodutööd või teinud üldse mitte midagi," rääkis Tuul.
"Küll, aga mõnede inimesteni ilmselt jõuab ta sügise poole, et samas kui siin ettevõtjate poolt vaadata ja pankuritega rääkida, siis on pilt on umbes selline, et midagi otseselt ei kärise. Keegi võlgu ei ole jäänud. Murelikumaks teeb see, et keegi veel ei investeeri või ei vaata tulevikku, ei tee uusi plaane. Natuke ollakse endiselt veel äraootaval seisukohal," lisas Tuul.
"Ma loodan, et Soome turist hakkab jälle siin liikuma, siis äkki tõmbab ikkagi natuke rõõmsamaks meie tulevikuvaated," ütles Tuul veel.
Karnau ütles, et tema ei näe nii roosilist pilti. "Kui ma vaatan seda, mida Eesti Pank ka oma viimases prognoosis ütleb, siis majanduslangusest üle saamiseks kulub kaks aastat. Nii et kui me meenutame 2008., 2008. aasta majanduslangust, siis toona need protsendid tegelikult Eesti Panga prognoosi järgi olid enam-vähem samad. See langus tuleb umbes sama sügav, lihtsalt iseloom on pisut teistsugune," ütles Karnau.
"Kui pisut enam kui kümme aastat tagasi peamiselt sai pihta kinnisvara tänu sellele, et üliodav laenuraha oli suundunud ehitusse ja pihta said pangad, siis nüüd on see jaotamine ennekõike teenuste osas ja ka ehituses ja tööstuses. Lihtsalt see pihta saamine on laiapõhjalisem ja ta ei ole niivõrd sihitud niivõrd ühte kitsasse sektorisse esialgu," rääkis Karnau.
Teine Karnau järeldus on, et Eesti Pank on oma prognoosis optimistlik, kui ta ütleb, et SKT taseme taastumiseks koroonakriisi eelsele tasemele kulub kaks aastat.
"Kui me meenutame eelmist, Lehmani kriisi, siis tegelikult selleks, et sellest kriisist toibuda, kulus umbes kümme aastat. Tegelikult see, mis meid ees ootab, on kümme kadunud aastat," lausus Karnau.
Tuul siiki nii mustades toonides majandusseisu ei näe. "Minu arust need viimased märgid on natukene optimistlikumad," sõnas Tuul.
Ta rääkis, et veel märtsis ennustas ta Eestile sügiseks 100 000 töötut, ent nüüd arvab ta, et kiire ja paindlik reageerimine nii ettevõtete kui ka pankade poolt aitab nii mõnelgi kiiremini taastuda.
"Kuuldavasti näiteks puidusektor, mis oli kriisis juba eelmiste aasta sügisest, on hakanud jälle tellimusi saama," tõi Tuul näite.
"Teine pool on see, et laenude ja rahatrüki osas võib olla väga skeptiline, aga kõik majandused, sealhulgas Saksamaa ja Rootsi, kes meid väliskeskkonna mõttes mõjutavad, tahavad ikkagi majandust käima saada ja mulle tundub, et nii ettevõtjad kui ka kõik teised on valmis, et kohe-kohe hakata kasvama, mitte ootama kriisi süvenemist," ütles Tuul.
Karnau tunnistas, et ka keskpank ei oota oma prognoosis keskmise palga märkimisväärset langust. Karnau spekuleeris võimalusega, et töötuks võivad jääda pigem madalapalgalised ning keskmine palk võib lausa jätkata tõusu.
"Ja kui siit edasi mõelda, siis see tähendab ju seda, et varanduslik kihistumine ühiskonnas süveneb veelgi," lausus Karnau.
Majandushädade süvenemine võib Karnau sõnul kaasa tuus protsestiparteide võidukäigu nii järgmise aasta kohalikel valimistel kui ka järgmistel riigikogu valimistel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov