Hulk vaimse tervise eksperte ei suutnud koalitsiooni seisukohta ühtseks kujundada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

EKRE saadikud pelgavad, et kui teismelised omal käel psühhiaatrile lähevad, hakkavad nad vanemate eest salaja antidepressante tarvitama.
EKRE saadikud pelgavad, et kui teismelised omal käel psühhiaatrile lähevad, hakkavad nad vanemate eest salaja antidepressante tarvitama. Autor/allikas: me and the sysop/Creative Commons

Alaealistele psühhiaatrilise abi võimaldamine ilma lapsevanema nõusolekuta on muutunud teravalt poliitiliseks küsimuseks, kus punktivõtu nimel ollakse valmis lapsed ohvriks tooma.

Näiliselt süütust seadusemuudatusest - soovist anda alaealistele õigus pöörduda ilma vanema või eestkostja teadmata psühhiaatri poole - on saanud poliitilise kempluse mängukann, kus seisukohti kujundab maailmavaade. Neist ühe, konservatiivse vaate järgi on alaealine 18-aastaseks saamiseni kõiges vanemate eestkostel ja ilma nende loata midagi omapäi otsustama või tegema ei peaks.

Teine vaade laste õigustele näeb ette eakohast järk-järgulist õigust oma elu puudutavate küsimuste üle otsustamisel. Nii anti kuus aastat tagasi 16-aastastele õigus teha vanema teadmata aborti, kuid psühhiaatrile ta ise aega panna ei saa, kui ema-isa luba kaasas pole. Olukorras, kus noor võibki vajada abi vanemate kahjuliku tegevuse või tegevusetuse tõttu, jääb ta sel juhul abita.

Opositsiooni ajab raevu küsimuse jõuline blokkimine koalitsioonis: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni algatatud eelnõu seisis lihtsalt neli kuud sotsiaalkomisjoni esimene Tõnis Mölderi (Keskerakond) sahtlis, kes lükkas eelnõu komisjoni päevakorda võtmist kogu selle aja edasi. Kuni jõudis kätte kevadhooaja viimane nädal. Sel nädalal võeti eelnõu küll komisjonis ette, kuid suurde saali see enne sügist enam ei jõua.

Koalitsiooni seisukoht segane

EKRE saadikute peamine hirm oli, et andes alaealistele loa minna vanema teadmata psühhiaatri vastuvõtule, avab see soomuutmise Pandora laeka. Et hirme hajutada, kutsusid SDE ja Reformierakonna fraktsioonide saadikud sotsiaalkomisjoni istungile rea laste vaimse tervisega tegelevaid eksperte, kes esindasid 36 MTÜ seisukohti, nende seas seksuoloog Imre Rammul, lasteombudsman Andres Aru, MTÜ Peaasi tegevjuht kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Ots-Vaik.

Nad kõik selgitasid, et seadusemuudatus on noorte endi huvides ja poliitikute hirmudel, et nüüd hakkavad lapsed omapäi sugu vahetama, pole alust, sest esiteks ei tohigi alaealised sugu vahetada, teiseks aga ei käi soovahetus psühhiaatrilise abi seaduse alusel ning hõlmab palju laiemat ringi spetsialiste kui üksnes psühhiaater.

EKRE oli spetsialistide kõrval kutsunud komisjoni koosolekule ka Varro Vooglaidi kui SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindaja, kes küll laste vaimse tervise ekspertiisi ei esinda.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder põhjendas Vooglaiu kaasamist koosolekule oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile nii: "Ühiskonnas on arvestatav hulk konservatiivse maailmavaatega inimesi, kes peavad selgelt ja rangelt lugu perekondlikest väärtustest. Mis puudutab SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks seisukohti, siis nende lähenemine on oluliselt konservatiivsem kui tänane eelnõu."

Kui suurt hulka ja keda konkreetselt SAPTK esindab, et just nende arvamusega on vaja arvestada, Mölderi vastusest aga välja ei tulnudki.

Milline on Keskerakonna fraktsiooni seisukoht, kas alaealised peaksid pääsema psühhiaatrile, kui sellest vanemat teavitada ei saa, Mölderi jutust üheselt välja ei tule. Vastusest kumab ühelt poolt poolehoid eelnõule, teisalt aga soov meeldida EKRE-le, kes eelnõu sellisel kujul ei poolda.

"Riigikogu Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu mõtet, kuid esmalt on oluline leida tasakaal erinevate maailmavaadete vahel," tunnistabki Mölder, lisades samas, et laste väärkohtlemist ei toeta ükski maailmavaade ning kõigile inimestele tuleb osutada vältimatut arstiabi, sh psühhiaatrilist abi, kui on oht tema tervisele ja elule. "Igal juhul on tegemist sümpaatse eelnõuga, kuid oluline on, et see eelnõu täidaks parimat võimalikku eesmärki."

Mölder leiab, et eelnõu vajaks täiendamist ja täpsustamist.

"Eriti selles kohas, kas ja kuidas toimub lähedase täisealise isiku (mitte ainult vanema) kaasamine, kui laps pöördub ise psühhiaatri juurde. Kui arsti hinnangul vajab laps abi, aga tema vanemad selleks erinevatel põhjustel luba ei anna, on tegemist probleemiga, mis vajab lahendamist. Kõige halvem on olukord siis, kui lapsele põhjustatud trauma on tingitud just vanemate tegevusest või tegevusetusest. Näiteks olukorras, kus last on väärkoheldud tema ühe vanema poolt, aga seaduse järgi peab laps saama hoopis vanemalt loa pääsemaks psühhiaatri juurde. Sellises olukorras peab lapsel olema võimalus saada abi ilma vanema loata," möönab Mölder. "Kindlasti on oluline vaadata üle koht, kas meil tasuks teha keeruliste juhtumite puhul erandeid ja võimaldada lastel ligipääsu arstile ilma vanemate loata või läheneda siin kõigile ühtse printsiibiga."

Kui Keskerakonna seisukoht tundub olevat pigem eelnõu toetamise poole kaldu, siis mida arvab asjast Isamaa fraktsioon? See seisukoht on veel laialivalguvam.

"Komisjoni koosolekul rääkisime pidevalt eranditest, aga eelnõu muudab üldist seaduse normi. Mina ja Isamaa soovime töötada sellel suunal, et reguleerida probleemkohti," teatas Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

Sibula seisukoht läheb aga veel segasemaks järgmiste lausetega: "Vanemate ja perekonna roll probleemi tuvastamisel ja lahendamisel on oluline ja vajalik. See on olnud ka kaasatud spetsialistide arusaamine," teatab ta.

Kui esimene lause viitab pigem vajadusele vanemliku kontrolli järele alaealiste tegevuse üle, siis sellele järgnev lause on avalikkust eksitav. Tegelikkuses leidsid kaasatud spetsialistid just seda, et teismelisele võib järk-järgult hakata otsustusõigust andma, kui ta selleks küps on. Nemad toetasid eelnõu, mitte ei pidanud vanemate otsustusõigust ülimuslikuks.

Sibul siiski näeb vajadust erandite võimaldamiseks. "Kui probleem ongi tekkinud vanema(te) tegevuse või tegevusetuse tulemusena, siis on loomulikult asi teistsugune ning noorel peab olema võimalus spetsialisti abi saada. Seadus peabki reguleerima neid erijuhte ja võimalusi ning sellega me töötame," lubab ta.

SDE poolt neli kuud eelnõu arutamist oodanud Helmen Kütt pelgab, et venitamistaktika võib sügisel jätkuda, kui arutelu riigikogu suurde saali peaks jõudma. Sibul aga kinnitab, et teemaga tegeldakse sügisel siiski edasi.

"Loodame tõstatatud probleemile lahenduse leida käesoleva aasta sügisistungjärgul esimesel võimalusel. Noored ja lapsed on meie tulevik ning nende hea vaimse tervise hoidmine peaks olema kõigi Eesti erakondade eesmärk," teatab ta.

EKRE poolt koosolekul lisaks sotsiaalkomisjoni liikmele Urmas Espenbergile külalisena ka Kert Kingo. Kuigi nad said võimaluse spetsialistidelt oma murede kohta aru pärida, kinnitab Espenberg ERR-ile, et nende seisukoht põhimõtteliselt ei muutunud. Seda põhjendatakse ümmarguselt peretraditsioonide kaitsmise vajadusega.

"EKRE seisukoht pole muutunud ja jätkame perekonna kui ühiskonna alusväärtuse kaitset, kuid me oleme valmis teatud kompromissideks, teatud erisäteteks seaduses, kui on toimunud lapse seksuaalne väärkohtlemine või perevägivald ja vanema nõusolekut mõistagi ei tule. Neid juhtumeid on, kuid mitte massiliselt ning reeglina on need teada nii tugivõrgustikele kui ka õiguskaitseorganitele," teatas Espenberg oma kirjalikus kommentaaris, mööndes erandite vajadust.

Teisalt aga jääb ta endise seisukoha juurde: "Kindlasti ei nõustu me karistama ja kitsendama kümnete tuhandete korralike lapsevanemate õigusi oma lapse kasvatamisele ja soovile lapse ravimisele kaasa aidata. Me kindlasti ei hakka andma üldist seaduslikku luba kõikidele alaealistele mingist hetkest vanemate teadmata psühhiaatrite juurde joosta ja tarbida salaja antidepressante ning tegelda muude riskantsete asjadega. Neid asju tuleks ajada ikka perekonna toega, olgu selleks toeks siis vanemad või miks mitte ka õed-vennad või vanavanemad. Laps vajab tervenemiseks lähedaste inimeste tuge."

Milline on siis koalitsiooni ühtne seisukoht? Tundub, et seda veel polegi ning tekisikutamine erinevate maailmavaadete vahel seisab alles ees.

"Koalitsioonis pole hiljuti vastava teema üle arutlusi olnud, ilmselt lükkub see sügise poole," vastabki Espenberg, lisades, et on kurb, et Eesti Päevaleht on teemat käsitlenud hüsteeriliselt, mille järgi "EKRE sööb lapsi". "See ei tule kasuks normaalsele debatile."

Maailmavaadet ühe koosolekuga ei muuda

Eelnõu tuline pooldaja, enne riigikokku tööle asumist aastaid sotsiaalministeeriumis laste õigustega tegelnud Signe Riisalo ütleb, et neljakuulise ootamise järel on selgunud, et tegemist on väärtushinnangute erinevusega.

Ta ütleb, et riigikogu liikmed piirdusid koosolekul ekspertidele küsimuste esitamisega, mingit ühist seisukohta ei kujundatud, mistõttu oli ka keeruline koalitsioonisaadikute meelsusest aru saada.

"Mõlema osapoole siiras soov on see, et igal lapsel oleks kõrval hooliv vanem, kes aitaks lapsel läbi elu ja murede tulla. Vooglaid ja tema komisjoni kutsujad eelistavad seda traditsioonilist lähenemist ja vanema võimu lapse üle, aga eksperdid, SDE, Reformierakond eelistavad kaasaegset lasteõiguste nägemust, kus vanem hoolitseb, toetab, aitab last, aga laseb lapsel kompetentside kasvades võimalikult rohkem oma elu üle otsustada," võtab Riisalo kokku.

EKRE väljendatud hirmu, et alaealisi ei saa omapäi psühhiaatrile lubada, muidu hakkavad nad sugu vahetama, nimetab ta absurdseks.

"Kui riigikogu suures saalis tuli välja, et on hirm alaealiste soovahetusoperatsioonideks, siis see on õiguslikus mõttes absurd, seal puudub seos. Ei ole võimalik siduda laste õigust pöörduda psühhiaatrile soovahetusega," toonitab ta. 

Ta nimetab esindatud positsioone väärtuspõhisteks.

"Väärtused on teadmiste ja seni kogetu põhjal kujunenud aja jooksul ning neid ühe koosolekuga ümber lükata pole võimalik. Ka mind pole võimalik ühe koosolekuga ümber veenda, et traditsioonilised hoiakud on vajalikud, et piirata laste õigust tervishoiuteenustele," ütleb Riisalo.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: