Tallinn loobub Estonia puiestee tunneli rajamisest, löögi all ka suurhaigla projekt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et Estonia puiestee tunneli projekt on linna jaoks liiga kallis ning juhul, kui eurorahasid ei saada, tuleb loobuda ka Tallinna haigla ehitamisest. Siiski loodab linn saada euroliidu tuge linnahalli ja Peterburi tee kordategemiseks, selgub Kõlvarti intervjuust Indrek Kiislerile.

Alustame sellest: Tallinna linn on alustanud kokkuhoiupoliitikat, osa projekte jäävad praegu seisma koroonaviiruse toodud majanduslanguse tõttu. Mis seisus on Estonia puiestee läbimurre? Kas linnal on nii palju raha, et kaubamaja juures viia liiklus maa alla?

Tegelikult linnaruumi me peame käsitlema tervikuna, kus mitmed projektid jooksevad omavahel kokku. Esimene neist on sadama trammiliin, järgmine projekt on Rävala puiestee läbimurre, nende projektidega me paralleelselt tegeleme. Tuleb tunnistada, et Estonia puiestee tunneliprojekt ei ole enam prioriteet. Esiteks on see väga kallis ehitus, mida me ei suuda uues majanduslikus olukorras ellu viia.

Tunneli ehitusse sooviti kaasata ka ümberkaudsete äride omanikud, näiteks oli kavas Viru Keskuse parklasse rajada maa-alune läbipääs just Estonia puiesteelt. Kas ka nemad on sellest ettevõtmisest tagasi tõmmanud?

Lõplikku koostöömudelit meil ei tekkinudki, nüüd peame tegelema alternatiivide leidmisega. Muidugi peavad nad olema kaasatud lahenduste leidmisesse, näiteks, millist liiklusskeemi nad sooviksid näha, kuid me peame arvestama linna reaalsete võimalustega.

Kas tunneli rajamine on lihtsalt nii kallis, et autode maa alla viimisest saadav tulu ei kaalu ehitusse paigutatavat kulu üles? Lähikümnenditel vuravad autod kaubamaja eest ikka maapealsel asfaldil?

Tõepoolest on see projekt niivõrd kallis, ja selle ehitamine on seotud ka teiste projektidega. Me peame leidma tunnelile alternatiivid.

Enne koroona- ja majanduskriisi jõudis linn Tallinkiga põhimõttelisele kokkuleppele, et Tallink teeb linnahalli korda ja rajab sinna kõrvale ka eraldi sadama oma laevade jaoks. Mis nüüd saab? Kas kaks aastat tagasi Brüsselisse saadetud riigiabitaotlus tuleb ikkagi käiku lasta ja linn üritab linnahalli korda teha ning sinna ka konverentsikeskuse ehitada hoopis koostöös riigiga?

Kui me esitlesime koostööprojekti Tallinkiga, siis ma ka rõhutasin, et seni, kuni kava pole detailideni paika pandud ja ka rahaline täpne lahendus leitud, seni me tegeleme paralleelselt edasi ka riigiabitaotlusega Brüsselist. See menetlus käib, kuigi tuleb ausalt tunnistada, et selleks on kulunud praeguseks ebamõistlikult palju aega. Vastame praegu lisaküsimustele, vahepeal vahetus ka Euroopa Komisjoni koosseis, see tõi kaasa uue küsimuste vooru.

Meie soov on igal juhul see menetlus lõpuni viia. Meil peab olema riigiabi luba ka juhuks, kui Tallinki osalus muutub oluliselt väiksemaks ja me peame kaasama renoveerimisse ja konverentsikeskuse ehitusse ka Eesti riigi. Riik on seda meile lubanud, riigi osa on sel juhul 40 miljonit eurot.

Euroliidu eelarve võib ühislaenu ja sissemaksete toel ootamatult kasvada, ja võib-olla saab Tallinna linn valmis ehitada eurorahade toel mõne lisa suurobjekti. Mis oleks teie eelistus?

Meil on võrreldes teiste omavalitsustega lauale panna kohe suured projektid. Neist suurim on Tallinna uus haigla, teine on linnahall ja kolmas on Peterburi tee rekonstrueerimine. Viimase kahega me tegelema ka juhul kui euroliidu rahasid ei tule. Tallinna haigla puhul ei suuda linn seda ise ehitada, haigla ehitus sõltubki sellest, kas saadakse euroliidust toetust või mitte.

Tallinna haigla ehitus võib maksma minna kuni pool miljardit eurot, seda raha linnal ei ole. Kas see tähendab, et pigem hakatakse renoveerima olemasolevad eraldi haiglakomplekse?

On veel võimalus, et Eesti riik panustab rahaliselt Tallinna haigla ehitusse. Kuid me peame ka alternatiivina hakkama ettevalmistama praeguste haiglate kaasajastamist.

Te olete reforminud ka linnameediat, Tallinna TV on vabalevist kadunud ja ka selle sihtasutus on likvideerimisel. Samas käivitasite koroonakriisi ajal hoopis õhtused venekeelsed uudised telekanalil PBK. Kas need seal saavad sügisel järje?

Meie soov on toimetusi linnameedias liita. Selle eemärk on efektiivsus ja rahaline kokkuhoid. Praegu saab Tallinna uudiseid vaadata eestikeelsetes kanalites ja ka venekeelsetes. Meie uudiseid vaadatakse, venekeelsete uudiste puhul olid PBK uudised kõige populaarsemad, koroonakriisi ajal oli selle vastu suur huvi. Me näeme, et selle projektiga on vaja edasi minna, kuid esialgu olid need uudised mõeldud ajutisena, praegu me kohe jätkata ei saa.

Uudised on võimalik tagasi tuua vaid siis, kui praeguste saadete struktuuri muuta, meil ei ole lihtsalt lisaraha uudistesse panna. Teisi saateid tuleb lihtsalt vähendada, et vabastada ressurssi uudiste jaoks.

Kas see tähendab, et hommikusaade "Tere hommikust, Tallinn!" kaob ära? Hommikuti televiisorit eriti ju ei vaadata?

Kuskilt tuleb kokku hoida ja hommikuste saadete lõpetamine on kõige lihtsam viis raha saada.

Millal uuesti venekeelsed uudised eetrisse jõuavad? Alates 1. septembrist?

Sellega võiks alustada sügishooajal, aga täpset kuupäeva ma veel öelda ei oska.

Mihhail Kõlvart Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: