Venemaa pidas Moskvas võiduparaadi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1592994120000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / EPA / YURI KOCHETKOV

Venemaa pidas kolmapäeval Moskva Punasel väljakul paraadi, millega tähistas võitu Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas.

Võidu 75. aastapäeva tähistamiseks korraldatud paraad pidi algse plaani kohaselt toimuma 9. mail, kuid Moskva oli sunnitud selle koroonaviiruse pandeemia tõttu 24. juunile lükkama. Samal kuupäeval toimus ka esimene võiduparaad 1945. aastal.

Tänavu 9. mail peeti Moskva ja mõnede teiste Venemaa linnade kohal ainult õhujõudude paraad.

Enne paraadi kohtus Vene president Vladimir Putin Kremlis küllasaabunud välisriikide juhtidega ning sealt suundusid liidrid ühiselt Punasele väljakule. Väljakul suhtles Putin sõjaveteranidega, kellest mõned rääkisid presidendiga "üsna pikalt", märkis uudisteagentuur Interfax.

Punase väljaku võiduparaadist võttis osa 14 000 inimest. Jala osales paraadil 11 ajaloolises riietuses ning sõjaaegseid relvi kandnud üksust. Samuti kanti paraadilt läbi sõjas osalenud Punaarmee rinnete vimplid ja lahingulipud samas formatsioonis nagu seda tehti 1945. aastal.

Mehaniseeritud kolonnis liikusid üle väljaku 234 ühikut sõjatehnikat, mille seas olid nii ajaloolised, kaasaegsed kui ka alles relvastusse võetavad lahingumasinad. 20 ühikut lahingutehnikat olid sellised, mida näidati sõjaväeparaadil esimest korda.

Samuti lendasid üle Punase väljaku Vene õhujõudude sõjalennukid - 16 grupis, kokku 75 lennukit, teiste hulgas ka viienda põlvkonna hävitajad Su-57.

Paraadil osalesid ka välisriikide relvajõudude esindajad, kokku marssisid paraadil 13 riigi sõjaväelased, sealhulgas ka Hiinast ja Indiast.

9. mail pidid paraadil osalema mitme maailma suurriigi liidrid, teiste seas Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Hiina president Xi Jinping, vahendas BBC.

Kolmapäevasel paraadil olid kohal aga vähesed välisriikide liidrid. Teiste hulgas olid paraadi jälgimas Serbia president Aleksandar Vucic ning Valgevene president Aleksandr Lukašenko.

Kõrgõzstani president üritusel osaleda ei saanud, sest kahel tema delegatsiooni liikmel tuvastati Venemaale saabudes koroonaviirus.

Putin ülistas paraadikõnes Nõukogude Liitu

Vene president Vladimir Putin ütles kolmapäeval Teise maailmasõja võidu 75. aastapäeva sõjaväeparaadil, et maailm võlgneb Nõukogude Liidule tänu Natsi-Saksamaa alistamise eest.

"Võimatu on isegi ette kujutada, missugune oleks maailm, kui Punaarmee ei oleks tulnud seda kaitsma," ütles Putin.

Nõukogude sõdurid "vabastasid Euroopa riigid vallutajate käest, tegid lõpu kohutavale holokaustitragöödiale, päästsid saksa rahva natsismi - selle surmatoova ideoloogia - käest".

"Meie kohus on seda meeles pidada," lisas Vene president ning kutsus meeles pidama, et natsismivastase võitluse põhiraskus lasus Nõukogude Liidu õlul.

Vene liidrid on paraadi enda huvides kasutanud

Venemaa valitsejad on 9. mai võiduparaadi alati enda huvides kasutanud. Nii lootis ka president Putin paraadiga demonstreerida Venemaa võimsust ja tähtsust, kuid koroonapandeemia tõttu seatud piirangud kärpisid neid ambitsioone tugevalt. Inimestel soovitati paraadi kodus telerist vaadata ning Moskvasse saabus ka Kremli loodetust märksa vähem välisriikide liidreid.

Kui esimene võiduparaad 1945. aastal toimus samuti 24. juuni, siis jäi see tükiks ajaks viimaseks. Arvatakse, et selle põhjuseks võis olla asjaolu, et Nõukogude Liidu tollane juht Jossif Stalin ei soovinud aidata kaasa marssalite populaarsuse kasvule. Särasid ju esimesel paraadil Konstantin Rokossovski ja Georgi Žukov.

Oli kaalumisel ka variant, et paraadi võtab vastu Stalin isiklikult, aga kuna seda tuli teha ratsahobuse seljas ja Stalin polnud ka nooruses eriline ratsutaja olnud, ei riskinud 66-aastane juht mõne võimaliku piinliku momendiga. Stalin lehvitas tribüünilt ning leidis, et aitab küll ja edaspidi pole seda vaja. Vähe sellest - 1947. aasta lõpus muudeti ära seadus, millega 9. mai, oli kuulutatud pühaks ja töövabaks päevaks.

Uuesti kerkis riigipüha ja paraadi teema üles, kui hakkas lähenema võidu 20. aastapäev. NSV Liidu tollasele juhile Leonid Brežnevile meeldisid pidulikud üritused. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium võttis aprillis 1965 vastu seaduse, millega 9. mai muudeti jälle töövabaks päevaks ja esimest korda pärast 1945. aastat toimus ka Moskvas Punasel väljakul sõjaväeparaad, mis muutus nüüd iga-aastaseks.

Auk tekkis sisse 1990ndate aastate algul, kui 1991. aastal loobuti paraadist keerulise sisepoliitilise olukorra tõttu ja ka edasi mõne aasta jooksul sõjaväeparaade ei korraldatud. Aga siis tuli taas aastapäev - 50 aastat võidust ja paraadide traditsioon elustus.

Eelmisel aastal peeti võidupüha puhul sõjaväeparaade peale Moskva veel 27 Venemaa linnas ning sõjaväe-tsiviilparaade kokku üle 50 Venemaa linnas.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Allikas: Interfax, BBC, AFP-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: