Lembit Kaljuvee: mõistust ei tohi GPS-iga asendada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lembit Kaljuvee
Lembit Kaljuvee Autor/allikas: Erakogu

Kuni riigikohus pensionireformi põhiseaduspärasust vaagib, on igaühel võimalus investeerimist õppida, kas ostes mõne investeerimisõpiku, lugedes temaatilisi blogisid ja foorumeid või väikeste summadega kätt harjutades ja kogemusi omandades, kirjutab Lembit Kaljuvee.

Pensioni teise samba küsimus lööb arutelud kahte vastandlikku leeri.

Ühed leiavad, et teise samba vabatahtlikuks muutmine suurendab inimeste vabadust ning parandab teadlikkust pensionisüsteemist.

Teised leiavad, et esimeste argumendid on küüniliselt sisutühjad ning pole legitiimseks eesmärgiks, millele tõttu peaks hakkama Eesti pensionisüsteemi alusloogikat muutma. Siiski on just vaba ja oma vabadustest teadlik rahvas omaette väärtus, mille poole püüelda.

Õiguskantsler Ülle Madise kirjutas 2018. aastal artikli "Vimm ja vabadus", milles on mitu tähelepanuväärset mõtet ja üks neist, mis puudutab vabadusest loobumist, on lihtsalt mõistetav:

"Vabadusest võidakse loobuda ka pelgast mugavusest või laiskusest. On ju mugav lülitada GPS sisse (ja koos sellega oma mõistus välja, Waze'i ratsionaalsust siinkohal vaidlustamata). Pikapeale tekib sõltuvus, inimene minetab endale loomuomase tähelepanu- ja orienteerumisvõime, oskuse lugeda maakaarti ja teeviita ning teha oma peaga mõistlikke valikuid. Kui tehnoloogia üles ütleb või telefon koju ununeb, siis eksib ta peagi ka teel Kanepist Tartusse."

Me teame, et õiget teed pidi Võru poole välja sõites on tegemist praktiliselt sirgega, kuigi mõni kumer kurv on ikka ka. Madise jätkab: "Päris paljudele ei meeldi suurtes asjades ka iseenda vabadus. Kui teed ise vaba valiku ja otsuse, siis ei saa ju pärast kedagi teist süüdistada."

Paljud on varmad oma vabadustest loobuma, sest õigus võtab teinekord kohustuse kuju. Tehes teadliku otsuse valida vabadus, kaasneb sellega kohustus oma vabadust võimalikult targalt kasutada - vastutus tagajärgede eest ja elamisega kaasas käiv elementaarne riskifaktor.

Võime polemiseerida, kas selline valmisolek on ühiskonnas olemas. Kas inimesed valiksid vabaduse, kas jätkuks neil tarkust? Tegelikult on küsimus teadlikkuses, täpse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavuses, mille põhjal otsuseid langetada.

Teen oma rahaga teha seda, mida õigeks pean

Inimeste iseseisvatest valikutest eemale hirmutamine ja teisest sambast loobumise demoniseerimine targemat rahvast ei loo, vaid eeldab pimedat kahtlusteta massiusku, et keegi kuskil kannab asjade eest hoolt ja lõpus läheb kõik hästi. Väga sageli ei lähe, eriti kui inimene ise oma elu hästi ei kavanda ega juhi.

Eelmisel aastal viidi ERR-i uudistetoimetuse tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbi uuring, mille tulemuste põhjal on pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisel ühiskonnas rohkem toetajaid kui vastaseid.

Kohustusliku II samba vabatahtlikuks muutmist toetas 55 protsenti vastanutest. Seejuures jätaksid osad raha sambasse, pooled aga lubasid väljavõetud raha iseseisvalt aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerida, veerand aga kasutaks raha igapäevaste vajaduste katmiseks.

Huvitav on see, et toetus teise samba vabatahtlikuks muutmisele on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas. Kõige jõulisemalt pooldavad kohustuslikust kogumispensionist loobumist EKRE (67%) ja Isamaa (60%) valijad. Kuid pooldajad on ülekaalus ka Reformierakonna (56%), Sotsiaaldemokraatliku erakonna (53%) ja Keskerakonna (51%) valijate seas. Seega suudavad rahalise vabaduse vajalikkust näha nii need, kes hoiavad muude vabaduste osas konservatiivsemat joont kui ka maailmavaatelt liberaalid.

Nende vastajate puhul, kes on juba kohustusliku teise sambaga liitunud, on toetus selle vabatahtlikuks muutmisele kõrgem kui ühiskonnas tervikuna. 62 protsenti neist peab samba vabatahtlikuks muutmist vajalikuks.

Mõistetav, sest just nendel on võimalus oma vabadust päriselt kasutada ja sellest enesele maksimaalselt väärtust luua. Lisaks on tegemist noorema generatsiooniga, kes pole elanud nõukogudeaegses käsuliinis ning on harjunud nii suuremate vabaduste kui ka suurema vastutusega.

Oskus teha rahalisi otsuseid ja targalt majandada ei sünni üleöö, vaid tuleb elu jooksul omandada. Praegusel nooremal põlvkonnal pole mitte ainult see võimalus, vaid lausa hädavajadus. Neil ei ole riiklikust pensionist midagi head oodata ning tulevane toimetulek sõltubki nüüd tehtavatest otsustest.

Raha panen sellesse, mida saan käega katsuda

Nii ongi iseseisvasse investeerimisvõimesse uskujate osakaal suurem alla 35-aastaste, kõrgharidusega vastajate ning nende vastajate hulgas, kelle kuu keskmine sissetulek pereliikme kohta ületab tuhandet eurot. Nende maailmas orienteerumine ja säästuvõimalused on lihtsalt paremad.

Säästuvõimelised elanikud paigutavad kõige meelsamini oma raha kinnisvarasse, selgub paari aasta tagusest Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust. Keskmine pensionikoguja endale siiski väga suuri maju ja kinnistuid lubada ei saa, kuid kes tervet rehkendust teha ei jõua, teeb pool. Investeeritakse ka kinnisvara ühisrahastusse.

Kui kindlatelt teisest sambast väljujatelt või selle sammu kaalujatelt küsiti, mida nad seni kogunenud rahaga konkreetselt teeksid, lubab 47 protsenti investeerida see iseseisvalt aktsiatesse või võlakirjadesse.

Uurides, miks siis seni pole aktsiatesse investeeritud, selgub mitu põhjust. Mõjutavad nii puudulikud teadmised ja kogemused kui ka see, et säästetud summad tunduvad liiga väikesed, et nendega aktsiaturul midagi ära teha.

Tõsi, nagu mainitud, on veerand ka neid, kes kasutaks raha igapäevaste vajaduste katmiseks, 20 protsenti vähendaks oma laenukoormust, üheksa protsenti läheks reisile. Niikaua, kuni riigikohus mõtleb, saab reisiplaane teha. Tark on selleks eraldi sääste koguda. Reisipiltide vastu tulevikus leiba poes ei vaheta.

Kuni riigikohus pensionireformi põhiseaduspärasust vaagib, on igaühel võimalus investeerimist õppida, kas ostes mõne investeerimisõpiku, lugedes temaatilisi blogisid ja foorumeid või väikeste summadega kätt harjutades ja kogemusi omandades.

Nii võib juhtuda, et oma tuleviku arukalt kujundajate hulk kasvab ja see pole põhiseadusega kuidagi vastuolus. Oma peaga mõtlev kodanik ei ole ohtlik, see on riigile koguni kasulik. Ühiskond mõtleb, enne kui teeb.


ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: