Mis see ajaline perspektiiv on riigiabi loa saamiseks, et saaks Nordicat 30 miljoni euroga toetada? Majandusminister Taavi Aas on lootnud, et see juunis saab teoks.

Selliste riigiabi juhtumite puhul rääkida konkreetselt mingitest ajamääringutest on väga ennatlik. Väga tihti võib olla soov, et võimalikult ruttu midagi vastu võetaks, samas võib olla mingisugune informatsioon puudu, võidakse ka mingi informatsiooni edastamisega viivitada. See võtab ka kõik oma aja, mida ei ole võimalik sinna täpselt sisse programmeerida. Ja seetõttu ka iga case (juhtum - tõlge) on erinev. Seda ennustama hakata on väga raske, aga nagu on näha, on komisjon püüdnud kõikide nende case´ide puhul, mis lähevad selle nn erakorralise raamistiku alla, teha otsused võimalikult kiiresti. Juhul kui kõik informatsioon on olemas ja selles osas on ka vastavad analüüsid lõpetatud, ei ole mingit põhjust ka edasi ootama jääda.

Kas võib juhtuda, et seda riigiabi luba ei antagi?

On võimatu anda olemasolevale case´ile hinnangut, sellepärast, et nii lihtsalt ei tehta. Ja see on kahe osapoole vaheline läbirääkimine, mis toimub konfidentsiaalselt. Aga ma arvan tervikuna, et kui need riigiabi case´id on põhjendatud, siis ei ole mingit põhjust ka kahelda selles, et need ka ühel või teisel moel heaks kiidetakse. Nagu ma teame ka nende suurte riigiabi juhtumite puhul, olgu see kasvõi Lufthansa, siis see sisaldas endas väga palju erinevaid meetmeid, mis olid tingimuslikud selleks, et see saaks heaks kiidetud. Lufthansa puhul tähendas see seda, et kogu see pakett oleks aktsionäride poolt tagasi lükatud. Eelmine nädal see küll võeti aktsionäride poolt vastu, aga see oli väga pingeline arutelu, kuna see sisaldas endas ka selliseid kompensatsioonimeetmeid, mis ei olnud kuidagi aktsionäridele meeltmööda. Nii, et ükski asi ei lähe lihtsalt. Nordica puhul seda ei ole arvata, et erinevad kompensatsioonimeetmed võiks rakenduda, kuna Nordica ei kujuta ju endast mingisugust olulise turujõuga ettevõtte staatust.

Endine Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles ERR-ile antud intervjuus, et tema ei paneks Nordicasse üldse sentigi. Et see on maksumaksja raha ja Nordical sisuliselt ikkagi puudub tulevik, kui me vaatame kaugemale kui kaks või kolm aastat.

Siim Kallasel on alati väga hea analüüsivõime ja samuti ka väga terved mõtted. Ma olen enamus aega tema seisukohtadega nõus. Mis puudutab aga konkreetset juhtumit, siis see on Eesti riigi otsus, kuidas ta kavatseb oma ja maksumaksja raha kasutada kriisi läbi kannatanud ettevõtete toetamiseks. Kui Eesti valitsus on otsustanud seda, et nad kavatsevad Nordica aktsiakapitalu suurendada või Nordica rekapitaliseerida teatud summas, siis loomulikult on see Eesti Vabariigi suveräänne otsus. Ja kuna see käib riigiabi ajutise raamistiku alla, siis on selleks vaja ka vastavat Euroopa Komisjoni luba. Aga see on valikute küsimus. Ja see, kuidas riik neid valikuid teeb, on poliitiline otsus, mis põhineb ka kindlasti majanduslikul analüüsil.

Kas praegu pole õige aeg selleks, et kolm Balti riiki paneksid seljad kokku? Selgelt kõige suurem ja ilmselt ka kõige edukam ettevõte on AirBaltic meie piirkonnas. Kuna see ettevõte on ka kogu aeg müügis, siis miks ei võiks Eesti osta 33,3 protsenti ettevõttest, Leedu osta 33,3 protsenti ettevõttest ja ka Lätile jääks kolmandik ettevõttest. Tekiks üks suhteliselt tugev regionaalne lennuettevõte. Mis te sellest mõttest arvate?

Mulle meeldis see, et te kasutasite sõna "suhteliselt". Sellepärast, et mastaap jääb kindlasti jätkuvalt väikseks. Aga mulle on selline mõte olnud sümpaatne juba viimased kümme aastat või rohkem. Seda tuleks tõsiselt kaaluda ja selle analüüsi tuleks tõsiselt investeerida, aga ma arvan, et praegusel hetkel on see rong läinud. Ma arvan, et neid võimalusi on viimase kümne aasta jooksul olnud, aga tegelikult on seda tänases olukorras väga raske ette kujutada.

Ka AirBaltic saab riigipoolset toetust. See on samuti väga lähedal heakskiitmisele ja põhimõtteliselt on seal see analüüs ka lõpetatud, nii et võib arvata, et see otsus võiks lähiajal tulla. Ja loomulikult tuleb ta ka sellest olukorrast välja. See on ainukene reaalne tõsiseltvõetavat ühendust pakkuv kohalik lennuettevõte Balti regioonis. AirBaltic on pigem huvitatud strateegilise investori kaasamisest kui riikidest. Minu hinnangul riigid ei peaks olema osalised sellises majandustegevuses nagu seda on lennundus, mis on maailmas väga avatud. Euroopa toimib lennundus täiesti avatud turu põhimõttel ja ma leian, et need ettevõtted on palju paremates kätes, kui neil on eraomanikud ja erainvestorid.

See, et AirBalticu omanikud oleks huvitatud sellest, et laiendada omanikeringi kahe riigiga, tundub minule mitterealistlik. Ma arvan, et õige aeg selleks on möödas. Mis ei tähenda seda, et uued võimalused ei või tulla. Ja minu hinnangul ei ole selles küsimuses ikkagi tehtud piisavalt tõsiseltvõetavat analüüsi. Sellepärast, et lennundus on suuresti mastaabiefektil töötav äri ja loomulikult nii väike turg nagu seda on Baltikum ei võimalda seda, et oleks tegemist ühe väga tugeva ja suure tarbijaskonnaga lennuettevõttega. Üks ettevõte on kindlasti täiesti piisav. Mis AirBalticu puhul on väga tõsine argument ja mis annab neile konkurentsieelise, on see, et nad on teinud õiged otsused oma lennupargi valikul.

Kui ma Eesti maksumaksjana teie juttu kuulan ja tean, et AirBalticusse paigutatakse 250 miljonit eurot, Nordicasse 30 miljonit, siis mul tekib küll tunne, et miks me oma väikest hiirekest üldse toidame selle kõrval, mis Riias toimub.

Meil on alati olnud ju see arvamus, et Eestis peab olema oma lennuettevõte. Mina olen ka aastaid öelnud seda, et oluline on see, et lennukid oleks baseeritud Eestis. Et nad saaksid õhtul maanduda ja hommikul õhku tõusta. Ja ma olen ka öelnud seda, et mis värvi need lennukid on, on tegelikult kõrvalise mõjuga. Üks oluline argument on see, et Eesti vajab oma lennundusstrateegiat ja oma lennundusklastrit. Minu jaoks lennundusklaster ei tähenda ainult lennufirmat, kes pakub teenust hoopis teistes riikdides, vaid see on üks osa sellest laiemast lennundusklastrist. Eestis on ju väga edukas Magnetic MRO, samuti on meil ka muid tugevaid tegijaid, arvestatav lennuakadeemia ja ka Tallinna lennujaam.

Lennundusega on tavaliselt seotud väga palju high tech´i. Lennundusega on seotud väga hästi tasutud ja reeglina kõrge kvalifikatsiooniga töökohad, samuti innovatsioon. Lennundusel on väga oluline roll ja Eesti jaoks on tähtis see, et see lennundusklaster säiliks. Küsimus on ka alati selles, kui palju on seda võimalik toetada. Need on poliitilised valikud. Nende suhtes võib olla ühte meelt või teist meelt, aga kui need valikuid tehakse, siis peab alati lootma, et läheb hästi. Miks ei võiks ka Nordica tõusta uuesti oma ootuste tasemele ja hakata jätkuvalt pakkuma hea kvaliteediga ja hea hinnaga otselende Tallinnast teistesse Euroopa linnadesse.

Te olete olnud Eesti majandusminister. Kui te oleksite Eesti peaminister, siis kas te helistaksite praegu Läti peaministrile ühise eesmärgiga seoses ja nii, et kõik on võidus?

See on väga hea teoreetiline küsimus, aga mina arvan, et sellistel puhul on igasugune kontakti hoidmine äärmiselt vajalik ja kriisiaegadel on need hetked, kui saab teha radikaalsemaid muutusi. Aga see ei saa põhineda kõhutundel, vaid selgel analüüsil. Kui analüüs näitab, et sellel mõttel on jumet, siis tasub sellesse sügavamalt süüvida.

Kas Leedu valitsuse võimalik otsus, et luuakse oma rahvuslik virtuaalne lennukompanii, mis tegeleb sisuliselt ainult piletimüügiga, aga lendavad teised kompaniid, on lihtsalt ähvardus, et saada Leedu suunal piletihindased alla AirBalticult või on leedulastel tõsi taga?

Virtuaalsed lennufirmad ei ole uus nähtus. See on 40 aastat vana nähtus. Ja mingis mõttes võiks öelda, et Nordica on ka täna virtuaalne lennuettevõte teatud parameetrite puhul, ehk tema põhiäri ei ole tema nn kodulennuväljalt lennata, vaid tervikuna tegutsevad nad hoopis muul turul, mis tegelikult kasumit tagab. See, et väiksemad lennuettevõtted ka vajadusel osutavad teenust teistele, on täiesti normaalne. Ma täpselt ei saa aru, mida need leedulased plaanivad. Piletimüügi platvorm on üks kõige komplitseeritumaid ja kallimaid komponente lennuettevõtte puhul, nagu me isegi väga hästi teame, rääkides Nordicast.

Seesama piletimüügi platvorm, mida nad on kasutanud - kõigepealt Adria, hiljem LOT - see on just nimelt sellepärast, et seda üles ehitada pole sugugi mitte nii lihtne ja see on ka teatud mõttes olnud piiranguks ka Nordica arengule. Aga samas neid investeeringuid teha ei ole sugugi nii lihtne. Ma arvan, et leedulastel on seal taga mingi hea tahe, aga mida see reaalselt välja toob, ma ei oska öelda. Oluline on see, et sul on reaalsed lennuettevõtted ja reaalsed lennukid, mis pakuvad seda ühendatavust. Eks üritatakse leida mingisuguseid uusi ärimudeleid. Tänapäevaste lahenduste juures on ärimudelite ülesehitamine hoopis teistsugune kui ta oli 10 või 20 aastat tagasi.

Kas te usute, et viie aasta pärast Nordica veel tegutseb?

Ma loodan, et ta tegutseb. Miks mitte? Me kõik loodame, et meil on rohkem konkurentsi ja paremaid ühendusi Tallinnast. Nordica võiks mängida palju suuremat rolli. Ta juba ammu ei ole Tallinna lennujaamas olnud suurim tegija, vaid see on AirBalticule üle läinud. Praegu on võimalus selle täiendava rekapitaliseerimisega seada paika uued suunad. Ja niipalju, kui mina aru saan, siis see riigipoolne toetus sisaldab ka teatud tingimusi. Nii, et jääme huviga ootama ja kindlasti ei tohi soovida halba, vaid tuleb soovida head ja hoida pöialt.