Keskkonnaministeerium: kui Eesti tuumajaama saab, siis mitte enne aastat 2035 ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kanada firma Terrestrial Energy Inc. poolt arendatav sulasoolareaktor.
Kanada firma Terrestrial Energy Inc. poolt arendatav sulasoolareaktor. Autor/allikas: Fermi Energia

Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt võiks Eesti esimene tuumajaam alustada tööd pärast 2035. aastat, väidab keskkonnaministeeriumi memorandum, mida valitsus asub veel sel suvel arutama.

Memorandum "Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis" kirjeldab vähemalt 15-aastast protsessi, mis järgneb valitsuse jah-sõnale, et hakata otsustama: kas riik vajab tuumajaama ja kas selle ehitamine on võimalik. Eesti alustab seda teekonda peaaegu nullist.

Keskkonnaminister Rene Koka allkirjastatud memorandumi esimene ettepanek soovibki ministeeriumideülese tuumaenergia töörühma loomist, et kujundada avalikkusega kooskõlastatud seisukohad tuumaenergia kasutusele võtmise võimalusest Eestis.

Euroopa Komisjon juba nõustus rahastama uuringut, et leida Eestile parim kliimaneutraalse elektritootmise lahendus ja selleni jõudmiseks vajalikud tegevused koos mõjuanalüüsidega, uuringus on üheks alternatiiviks senisele põlevkivielektrile tuumaenergia kasutuselevõtt.

Keskkonnaministeeriumi memorandum peab oluliseks alustada diskussiooni ühiskonnas võimalikult vara, et selgitada välja avalikkuse seisukohad tuumaenergia kasutamise osas ja vältida puudulikust kommunikatsioonist tingitud probleeme. Tuleks kaaluda sel teemal ka rahvahääletuse korraldamist, on minister Rene Kokk kindel.

Tinglikult peetakse Eestile sobivaks väikeseid – kuni 300 MW võimusega – moodulreaktoreid, mis kuuluvad kas põlvkonda III+ või IV. Ühe sellise reaktori ehituse hinnaks võiks olla – praeguse teadmise järgi – umbes 1,1 miljardit eurot, millele lisanduvad tööjõu, lepingute ja veel mitmed kulud. Memorandumis on arvamus, et tuumajaama ehitamise rahastamisse võiks kaasata suure erainvestorite baasi, hoides riiklikud investeeringud jaama ehitamiseks ja käitamiseks võimalikult väikestena.

Keskkonnaministeeriumi memorandum meenutab, et praegu puuduvad Eestil tuumajaamade rajamiseks nii vajalik õiguslik raamistik, alates tuumaenergia seadusest, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid.

Kui valitsus langetab otsuse tuumajaama kasuks, tähendab see spetsialistide koolitamist välismaal, aga ka niisuguse koolituspädevuse loomist Eestis. See toob ka uued ülesanded ja oskused avarii- ja hädaolukordade lahendajatele, meedikutele, ent samuti vajaduse luua võimekus kasutatud tuumakütuse ladustamiseks ja tuumajaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks.

Valitsuskabinetile esitatud memorandum loetleb peamised riskid ja kirjeldab nende maandamise võimalusi. Riskid on loogilised: uue tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud probleemid, hädaolukorra tekkimise võimalus, mured tuumakütuse tootmise ja tarnega, finants- ja tuumavastutus, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, oskusteabe ja spetsialistide puudumine, avalikkuse kaasamine ja kommunikatsioon.

Viimase puhul ütleb memorandum diplomaatiliselt, meenutamata Emajõe-lähedase tselluloositehase ehitamise plaani emotsionaalset lähikukutamist paar aastat tagasi, et eraldi tähelepanu vajab riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ette valmistamine selliselt, et planeeringu koostamisel saaks toimuda teadmispõhine sisuline arutelu.

NuScale Power LLC poolt 2000-ndate algusest USAs arendatav surveveemoodulreaktor. Autor/allikas: Fermi Energia

Lõpuks on ka poliitilised riskid. Kui tuumajaama ehitamise üle korraldatakse rahvahääletus, siis on eitava vastuse korral Eestis tuumaenergia projektide algatamine välistatud väga pikaks ajaks, samuti võib meie energiapoliitika muutuda võimuerakondade vahetumisega, leiab memorandumist sisemaise tõdemuse.

Aga seal on ka laiem, rahvusvaheline pilk, mille järgi võivad tuumajaama rajamist takistada Eesti naaber- ja lähiriigid, kes ise on otsustanud tuumaenergiast loobuda, nagu Rootsi ja Leedu, või Venemaa, kes ei pruugi tahta Eestisse tuumajaama rajamist geopoliitilistel põhjustel, kui kasutusele võetakse USA tehnoloogia.

Naaber- ja lähiriikidega tuleb tuumajaama rajamise küsimuses algatada dialoog võimalikult vara ning selgitada Eesti otsuse tagamaid, soovitab keskkonnaministeeriumi memorandum.

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) andmeil töötab meie planeedil 450 tuumaenergiareaktorit, millega toodetakse maailmas 10 protsenti elektrist, EL-is 25 protsenti. Eestile lähimad tuumajaamad asuvad Soomes ja Venemaal. Praegu ehitatakse üle ilma veel 53 tuumareaktorit. Tuumaenergiat tootvaid riike on 30, lisaks on 28 kas kaalumas või juba sisenemas aktiivsemasse planeerimisfaasi.

Eesti osales tuumajaama-arutlustes viimati kümmekond aastat tagasi, kui Balti riigid kaalusid ühisel jõul tuumaelektrijaama rajamist Leetu, seal suletud Nõukogude-aegse Ignalina jaama asemele. See ühisprojekt aga sumbus ei kuhugi.

 ***

Keskkonnaminister Rene Kokk: tuleks kaaluda ühiskonnalt arvamuse küsimist

Rene Kokk Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

 

Mis sellise memorandumi koostamise tingis?

Arvestades suundumusi Euroopas peame ka meie läbi kaaluma kõik võimalused jätkusuutlikuks energiatootmiseks tulevikus. See puudutab nii olemasolevaid ressursse, kui ka tuule-, päikese- ja muud energiat. Seega muuhulgas ka tuumaenergiat. Selle memorandumi koostamise eesmärgiks oligi anda ülevaade tuumaenergiast, selle mõjudest ning tegevustest, mis on vajalikud tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis. Aga, see on vaid üks tootmisliik ja sama hoolikalt peame läbi kaaluma ka teised.

Millisest tuumajaamast, millist tüüpi ja kui võimsa reaktoriga, me räägime?

Olenevalt tehnoloogiate arengutest ning seatud ajalistest eesmärkidest saaks kõne alla tulla IV põlvkonna reaktorid või tõenäolisemalt III+ põlvkonna reaktorite vähendatud versioonid.  Tuumaenergia töörühm saab oma hinnangute andmisel/ettepanekute tegemisel keskenduda reaktorite ehitamise ja tegevuslubade taotlemisega kõige kaugemale jõudnud reaktoritootjatele.

Kas olete jätkuvalt seda meelt, et tuumajaama ehitamise küsimuse võiks panna rahvahääletusele?

Jah, olen endiselt seda meelt, nagu kirjas ka esitatud memorandumis, et kuna tuumaenergia kasutuselevõtmise otsus on avalikkuse jaoks suure ja olulise tähtsusega, on väga oluline, et inimesed saaksid selle vastuvõtmises kaasa rääkida. Seetõttu tuleks kaaluda sel teemal ka ühiskonnalt arvamuse küsimist. Kas avalikkuse kaasamine toimuks rahvahääletuse või mingis muus vormis, selgub analüüsiprotsessi käigus.

Kui suures ulatuses tagaks see lahendus Eesti energia vajadust?

See sõltub valitud tehnoloogiast, võimsusest, asukohast ja paljudest teistest faktoritest. Mistahes tuleviku energiatootmise valikute puhul on äärmiselt oluline tagada Eesti energiavarustuskindlus ja -julgeolek.

Kas on mõeldud, kus oleks tuumajäätmete lõppladustamise paik?

Tuumakütuse käitlemiseks Eestis praegu võimalus puudub. Kuna hetkel ei ole teada, kas või millise tehnoloogilise lahendusega võiks tuumajaam Eestisse tulla, siis ei ole teada ka seal tekkivate jäätmete ladustamise vajadused.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: