Inimesed, kes tulevad Eestisse Bulgaariast, Portugalist, Rootsist, Rumeeniast või Ühendkuningriigist, peavad 14 päeva kodus püsima. Sama lugu on nendega, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Siin tegi valitsus küll erisuse ja nimetas veel 14 riiki, kus nakatumine on nõnda väike, et alates esmaspäevast sealt tulijatele isolatsioonireegel enam ei kehti.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai selgitas ERR-ile, et liikumispiirang kehtib ka neile, kes on Eestisse tulles peatunud mõne riskiriigi lennujaamas.

Terviseameti palvel aitab reeglite järgimisel silma peal hoida politsei- ja piirivalveamet.

"Kui Eesti riiki siseneb isik, kes ei kuulu mingi erisuse alla, mis välistaksid temale liikumispiirangu määramist, siis peab isik piiril täitma kinnituslehe, millega ta kinnitab, et jääb Eestis kaheks nädalaks eneseisolatsiooni," selgitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Tago Trei.

Kui inimene saabub Rootsist laevaga, läheb tema kinnitusleht kindlapeale riigi andmebaasi. Aga kui inimene tuleb laevaga näiteks Soomest, ei hakka keegi täpselt kontrollima, kus ta enne käis. See tuleb reisijal endal meelde tuletada ja ausalt kirja panna. Veel keerulisem on, kui inimene tuleb näiteks Portugalist, aga sõidab autoga Eestissse üle lõunapiiri.

"Siis selle lehe üleandmine võib toimuda kuskil Ikla piiri juures. Aga see on mitte n-ö lauskontrolli raames, vaid pistelise kontrolli raames. Ehk siis inimene, kes sellisel viisil talitleb, ei pruugi saada seda kinnituslehte," ütles Trei.

Samas, ka need, kes ankeeti ei täida, peavad ikkagi seadust järgima ja riskiriigist tulijatel palutakse seda meeles pidada.

Siiski on Eestis ka üle 1000 inimese, kelle kohta riik teab, et nad peavad kodus isolatsioonis olema. Niimoodi nagu eriolukorra ajal politsei neile enam kontrollkõnesid või ootamatuid külaskäike ei tee.

"Seda kontrolli teeme oma tavatöö käigus. Ehk kui me näiteks peatame liiklusrikkuja, kontrollime inimest mingi väljakutse raames. Ja kui selle raames tuleb välja, et inimesel on eneseisolatsioon, aga ta ei viibi see hetk kodus, siis politsei selgitabki välja, mis põhjusel ta seda eneseisolatsiooni hetkel ei täida. Juhul, kui tal seda mittetäitmise õigust ei ole antud hetkel, siis politsei fikseerib antud olukorra ja info edastatakse terviseametile," selgitas Trei.

Kes reegleid rikub, seda ähvardab halvimal juhul kuni 9600-eurone sunniraha. Martin Kadai ütles, et mõne reeglirikkujaga on viimasel ajal küll vesteldud, aga sunnirahani pole asi jõudnud. Kadai sõnul pole see ka riigi eesmärk, hoopis olulisem on rõhuda inimese vastutustundele.

"Me mõnes mõttes balansseerime sellise riskikäitumise ja korralduse piiri peal. Võtmekoht on ikkagi inimese mõistlik ja oskuslik käitumine. Ei terviseamet ega politsei- ja piirivalveamet ei suuda lõpuni kontrollida. Eesti on vaba ja avatud ühiskond, mitte politseiriik ja meie eesmärk ei olegi kõiki inimesi lõpuni kontrollida ja jälgida," ütles Kadai.

Terviseameti hinnangul puudub praegu ka vajadus kõigi riikisisenejate isolatsioonis püsimise kontrollimiseks.

"Riskikäitumine on alati midagi sellist, mida ei ole lõpuni võimalik kontrollida, seda ei ole ka vajadust kontrollida. Me ei räägi ju tegelikult nakkushaigetest inimestest, me räägime inimestest, kes on tulnud teistest riikidest, kus on haigestumine kõrgem kui Eestis."

Kadai sõnul ei ole inimeste reisimarsruudi kontrollimine kuigi otstarbekas. Sellist kontrolli ei oleks ka rakenduslikult võimalik teostada, sest süsteemi loomine oleks keeruline ning tõesust ei saaks kunagi täiesti lõpuni kontrollida.