Maasikakasvatajad peavad kõik töötamised üles andma MTA töötamise registris, lisaks tuleb võõrtöölised registreerida politseis.

MTA maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Merilin Saare ütles ERR-ile, et juuli alguses tegi MTA kontrolle Lõuna-Eestis ning Lääne-Virumaal. Kokku kontrolliti 369 töötajat ning rikkumisi tuvastati umbes viiendiku ehk 76 töötaja puhul. Saare sõnul oli 75 töötajat jäetud registreerimata ning ühe puhul oli töötamise registris valitud vale töösuhte liik.

Samas on sel aastal kontrollitud rohkem töötajaid kui mullu, mil kontrolliti kokku 252 töötajat, kellest ligi kolmandik ehk 83 töötajat olid jäänud registreerimata.

"On oluline märkida, et neist (möödunud aastal rikkumisega vahele jäänutest – toim.) suur osa, 59 töötajat, töötasid ühe ettevõtja põllul ja seetõttu ei peegelda number kindlasti tervikuna olukorda marjakasvatuse valdkonnas. Põllumajanduses, kus on suur nõudlus muu hulgas ajutiste ja hooajaliste töötajate järele, esineb kindlasti ümbrikupalga probleem, kuid marjakasvatus siin eraldi silma ei paista," ütles Saare.

PPA rikkujaid tabanud ei ole

PPA on sel aastal kontrollinud kahte maasikakasvatust Lõuna-Eestis. Kontrollkäikude eesmärk on veenduda, et välismaalt värvatud töötajad viibivad ja töötavad Eestis seaduslikult. Sel aastal veel ühtegi rikkumist avastatud ei ole. Kokku on politsei kontrollinud 215 töötajat 16 ettevõttest.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo vanemkomissar Renet Merdikes ütles ERR-ile, et kontrollkäikudel juhitakse tööandjate tähelepanu nende kohustustele välistööjõu kasutamisel.

"Kui tööandja kutsub töölisi teistest riikidest, tuleb kutsutud inimese tööle saabumine registreerida politseis. Sellise teavitustöö ja järelevalve siht on tagada, et Eestisse ei saabuks need, kes võivad olla ohuks kohalikele, aga laiemalt kogu Euroopale. Kuna sageli ei kohtu tööandja teisest riigist värvatud töötajaga, annab politsei taustakontroll kindlustunde ka tööandjale," ütles Merdikes.

Kõige sagedasem probleem on Merdikese sõnul politseis registreerimata jätmine ja see, kui tööandja ei jälgi, kaua välismaalane riigis viibida võib.

"Töölepingu lõpetamise kohustus on tööandjal siis, kui töötajal oli lepingu sõlmimise ajal Eestis töötamiseks luba olemas, kuid selle kehtivus on töö ajal lõppenud," ütles Merdikes, ja lisas, et lepingud tuleb lõpetada ka nendega, kellel pole Eestis viibimiseks seduslikku alust.

Merdikese sõnul peab tööandja politseid ka sellest teavitama, kui välismaalasest töötaja ei saabu tööde algusajaks kohale. Lisaks tuleb teavitada ka lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, selline asi võib juhtuda näiteks siis, kui tööd saavad planeeritust varem valmis.

Möödunud aastal avastati üks rikkumine

PPA pressiesindaja Kerly Virk ütles, et möödunud aastal oli ühes maasikakasvatuses palgal välismaalane, kelle lühiajaline töötamine ei olnud nõuetekohaselt politseis registreeritud.

"Välismaalasele määrati 400-eurone rahatrahv ning juriidilisele isikule, kes talle selliselt Eestis töötamist võimaldas, määrati 1000-eurone rahakaristus," ütles Virk.