Valk rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste panus ülikooli eelarvesse on 0,5 protsenti ehk raha ei ole ilmselgelt põhjus, miks nad välistudengeid vastu võtavad.

Ta pidas olulisemaks välisüliõpilaste panust sektoritesse, milles eestlaste piiratud huvi eriala vastu ei rahulda kasvavat nõudlust tööjõu järele. Näiteks tõi Valk IT-sektori, mille iga neljas tudeng on välismaalane ning kellest 60 kuni 80 protsenti jäävad Eestisse tööle.

"Meie arusaam seni on olnud, et see on kasulik nii ülikoolile, Eesti tööturule kui Eesti riigile ja ühiskonnale, et nad siin pärast töötavad ja makse maksavad," ütles ta. Seetõttu on Valgu hinnangul oluline tagada õpingute kõrvalt piisavas ulatuses töötamise võimalus, et säilitada välismaalaste huvi Eestis õppimise vastu.

Valk ütles, et on nii tööaegade kui vajaduspõhise õppetoetuse kättesaadavuse piiramise kõrval valitsuse plaanidega nõus vaid bakalaureuse ja magistriõppes olevate välisüliõpilaste perede siinviibimist puudutavas küsimuses.

Perede kaasamise küsimuses nõustus ka saate teine külaline, politsei ja piirivalveameti vanemkommunikatsiooniametnik Maarja Punak valitsuse seisukohaga, et perekondade kaasamine võib takistada lõimumist.

"Õppur tegeleb päevad läbi õppimisega, käib koolis, ja tal on kogu aeg tegevust. Aga kui sul on nüüd kaasas elukaaslane, kellel ei ole mitte mingit eesmärki – tal ei ole tööd, ta ei tegele mingite huvialadega –, siis ta paratamatult hakkab otsima sotsiaalseid kontakte ja kõige lihtsam on neid luua ikkagi enda kultuuriruumist ja enda keeleruumist pärit inimestega. See on üks kohti, mis politsei vaates natuke annab põhjust muretsemiseks," leidis Punak.

Samas ütles ta, et juba tekkinud kogukondadega Tallinn erineb Tartust, kus kogukondade puudumine soodustab rohkem ümbritsevate inimestega lõimumist.