Põllumehed on võõrtööjõu riiki lubamisega väga rahul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1594031160000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Põllumeeste esindusorganisatsioonid on valitsuse esmaspäevase otsusega väga rahul, ütles põllumajandus- ja kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo Vikerraadio saates "Uudis+".

Valitsuskoalitsioon leppis esmaspäeval kokku, et hooajatöödeks vajalik võõrtööjõud lubatakse Eestisse, samas kehtestatakse senisest karmimad palga- ja tervishoiunõuded. Kõrge nakkuskordajaga riikidest saabujad peavad jääma 14 päevaks karantiini ning seni tööd teha ei tohi.

"Põllumeeste esindusorganisatsioonid on tänase valitsuse otsusega väga rahul, sest hommikul me ei teadnud veel, kas 20 000 Eesti lehma saab ära lüpsta või tuleb nad karjast välja praakida. Tingimused on täpselt paika pandud, ja see on kõigile sobiv, ma loodan," rääkis Tõnissoo.

Samas peavad Eestist pärast 31. juulit lahkuma need töötajad, kes on siin viibinud üle lubatud aja. Tõnissoo sõnul ei muutu see probleemiks, sest asendus on juba Ukrainas ootamas.

"Need töötajad, kes on siin üheksa kuud ja peale ja 12 kuud ja peale juba töötanud, juba ammu kipuvad tagasi oma kodudesse, koduigatsus on suur. Need töötajad, kes oma tööload on varakult ära vormistanud, ootavad Ukrainas piiri taga, neid ei ole sisse lastud, nii et see vahetus on äärmiselt teretulnud kõikidele osapooltele;" ütles Tõnissoo.

Probleemiks ei muutu Tõnissoo sõnul ka kehtestatav miinimupalk, mis peab olema mitte väiksem kui valdkonna keskmine. "Nii põllumajanduses kui piimanduses on keskmised palgad päris kõrged. See ei ole probleem. Need ukrainlased, kes siin on töötanud, nad saavad täpselt sama palka, mis kohalikud inimesed. Ega muidu polegi võimalik neid palgata," rääkis ta.

Tõnissoo hinnangul on kõige karmim kitsendus hoopis hooajatööliste Eestis viibimise aja lühendamine üheksalt kuult kuuele. "Maasikakorjamises ja kapsakorjamises saadakse kuue kuu tsükliga ilusti hakkama, aianduses on olnud keskeltläbi 1000–1200 inimest Ukrainast. Kui räägime farmitöötajatest, siis seal saab kuus kuud olema takistuseks, sest farmitöötajaid on vaja korralikult välja õpetada," märkis ta.

Tõnissoo sõnul on ukrainlaste riiki lubamine põllumajandusele äärmiselt oluline, sest vaatamata töötute arvu kasvule Eestis tulevad väga vähesed eestimaalased põllule tööle.

"Uus olukord kindlasti muudab tööjõu struktuuri ja rohkem eestlasi asub maatöödele, kuid võib öelda ka seda, et me pole kunagi soovinud, et meil oleks võõrtööjõud. See on sellest põhjustatud, et eestlased pole tulnud meile tööle," nentis Tõnissoo.

Tõnissoo tõi "Aktuaalses kaameras" välja, et põllumajanduses otsitakse töötukassa kaudu ligi 900 töötajat, kuid Eesti inimesed neile kohtadele ei tiku ja kui ka tulevad, siis loobuvad mõni päev hiljem.

Tõnissoo ütles intervjuus, et on nõus opositsiooniga, kelle hinnangul jäi valitsuskoalitsioon oma otsusega hiljaks ning majanduslik kahju on juba sündinud.

"Sest maasikakorjajad pidid olema siin kolm nädalat tagasi. Tänaseks on suur osa maasikapõldudest hävinud ja sel aastal on selle tõttu maasikasaagid palju väiksemad. /.../ Avamaadelt korjatakse kokku umbes 25 protsenti, 75 protsenti hävib, sest ei olnud korjajaid," rääkis ta.

Tööandjate keskliit soovib töölubade pikendamist aasta lõpuni

Tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda tegid peaminister Ratasele ühispöördumise, milles soovitakse, et sõltumata elamisõiguse kehtivusest peaks lubama Eestis viibivatel välismaalastel lubama töötada käesoleva aasta lõpuni.

"Kuivõrd väärt oskustööliste leidmine on aeganõudev ja kulukas, teeme ettepaneku lühiajaliselt probleemi lahenduseks lubada Eestis õigusliku alusega viibivatel välismaalastel töötada vähemalt kuni käesoleva aasta lõpuni, sõltumata nende elamisõiguse kehtivusest. Seda tingimusel, et isikul on registreeritud töökoht ning tema igakuine sissetulek on võrdne või kõrgem Eesti keskmisest töötasust," seisis pöördumises.

Pöördujate hinnangul aitab esmaspäevane valitsuse otsus küll põllumajandussektorit, kuid mitte kõiki sektoreid. "Probleemid ei piirdu mitte ainult põllumajandussektoriga, puudutades väga ulatuslikult ka tööstussektorit, ehitust ning tervikuna olulist osa aktiivselt tegutsevatest ettevõtjatest ja maksumaksjatest. Kuigi täna on jätkuvalt probleemid kõige akuutsemad põllumajandussektoris, tuleks lahendusi leida kiiresti üldiselt ja kõiki sektoreid arvestades," märgiti pöördumises.

Tööandjate ning kaubandus-tööstuskoja hinnangul peab lahendama ka pikaajaliste töölubade probleemi, sest sealne kvoodisüsteem on selgelt ajale jalgu jäänud.

 

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: