Värskelt RITA-RÄNNE raames avaldatud aruanne käsitleb rändesõltuvuse ja lõimumise väljakutseid Eestile riiklikul, kogukondlikul, tööhõive ja hariduslikul tasandil. Aruanne on hea materjal tuleviku protsesside juhtimiseks, kuid õpirände osas ei peegelda päris kõiki tahke ning alles avab diskussiooni mõõtmaks õpirände tõelist kasutegurit.

Aruanne toob välja, et õpiränne panustab riigieelarvesse vaid juhul, kui pärast õpinguid jäädakse Eestisse, mistõttu on oluline tegeleda meetmetega, mis aitaksid Eestis õppivaid välistudengeid praktikale ettevõtetesse ja avaliku sektori töökohtadele. Aruandes öeldakse, et õpirändelt tulu teenimiseks peavad õpirändurid oma teadmisi Eesti tööturul rakendama.

Soovitus aidata välistudengeid ettevõtetesse ja avaliku sektori töökohtadele on täiesti õige. Tarkade inimeste Eestisse tööle meelitamiseks on nende Eestis koolitamine üks lihtsamaid ja paremaid viise. Sellele viitab ka siseministeerium, mis korraldab juba aastaid kohanemisprogrammi "Settle in Estonia" ning on muuhulgas võtnud prioriteediks ka tasemeõppijatest kolmandatest riikidest välistudengitele Eesti tööturu tutvustamise.

Siseministeerium on välistudengeid tugevalt esile tõstnud, viidates sellele, et kvalifitseeritud tööjõupuuduse probleemi lahendamisel on välistudengite värbamine ning nende tööturul rakendamine tõhusam välistööjõu värbamisest, kuivõrd välistudengitel tekib õpingute käigus harjumus siinse keskkonnaga ehk esmane kohanemine.

Riiklikud kõrghariduse turundustegevused (programm Study in Estonia) põhinevad Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia indikaatoritel. Üks indikaator on seotud värbamisega, aga teine indikaator ütleb, et 30 protsenti kooli lõpetanud magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötaks pärast kõrgkooli lõpetamist Eestis. Statistikaameti uuring ütleb, et õppeaastal 2018/19 lõpetanud välisüliõpilastest töötas Eestis õpingute lõpetamisele järgneval õppeaastal 57 protsenti magistriõppe ja 49 protsenti doktoriõppe vilistlastest.

Kuidas mõõta aga õpirände kasutegurit siis, kui õppija Eestisse elama ega töötama ei jää?

Õpirände panus riigieelarvesse

Eesti ülikoolide rahvusvahelised õppekavad võib jagada põhimõtteliselt kaheks. On impordipotentsiaaliga õppekavad, mille puhul saab õppe läbinud välistudengi vilistlasena kutsuda ka Eesti tööturule, ning on ekspordipotentsiaaliga õppekavad, mille puhul võib välistudengil tõenäoliselt olla maailma tööturg avatum kui Eesti oma.

Kui välistudeng Eestist pärast õpinguid lahkub, siis tuleb vaadata tööturust pisut kaugemale ulatuvaid mõõdikuid ning näemegi, et õpingute jooksul on välistudeng (või nüüdseks juba vilistlane) tasunud õppemaksu, maksnud mitme semestri jooksul eluaseme ja elamisega seotud kulud, võib-olla ka õpingute ajal töötamise raames Eestile maksutulu toonud, lahkunud Eestis diplomeeritud spetsialistina laia maailma ning teeb tasuta pikemat aega Eesti kõrghariduse ning Eesti riigi tutvustamise tööd.

Õppemaksud, töötamine õpingute ajal ning elamiskulud

RITA-RÄNNE on arvestanud oma kasuteguri mudelis tasuta õppimist. Võib-olla oli õpirände puhul tasuta õppimise eeldust mugavam võrrelda just töörände ja pererände kontekstis, sest töörändemaksu või pererändemaksu kui sellist olemas ei ole.

Õpirände puhul on reaalsus aga see, et õppemaksu maksab enamik Eestis õppivatest tasemeõppe välistudengitest. Mitteametlike arvutuste alusel tasusid 2019/2020 õppeaastal tasemeõppe välistudengid õppemaksudena vähemalt kümme miljonit eurot.

Statistikaamet on analüüsinud kaks aastat järjest välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et eelmise ehk 2019/2020 õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku üle kümme miljoni euro. Seega jätavad oma panuse siia ka need välistudengid, kes soovivad just õpingute ajal omandada erialast kogemust või teenida taskuraha oma elamiskulude katmiseks või õppemaksu tasumiseks.

Arvestama peab, et kõik tasemeõppe välistudengid õpingute ajal ei tööta. Analüüs näitas, et kohalikest üliõpilastest töötas õpingute ajal 84 protsenti, välisüliõpilastest tegid seda aga pooled.

Maailma suurima rahvusvaheliste üliõpilaste rahuloluküsitluse International Student Barometer (ISB) tulemused näitavad, et kõigi välistudengite (nii tasemeõpe kui vahetustudengid) igapäevased elamisega ja eluasemega seotud kulutused ulatuvad umbes 33 miljoni euroni aastas.

Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus. Enam kui 60 protsenti Eestis õppivatest välisüliõpilastest kulutab eluasemele vähemalt 200 eurot kuus. Iga kolmas Eestis õppiv välistudeng kulutab vähemalt 300 eurot kuus ning iga viies vähemalt 400 eurot kuus. Eestis õppivate välistudengite kulutused eluasemele terve õppeaasta jooksul algavad 15 miljonist eurost.

Igapäevategevustele nagu toitlustus, siseturism ja muud valdkonnad kulutab välistudeng keskmiselt umbes 300 eurot kuus. 47 protsenti välistudengitest kulutab vähemalt 300 eurot kuus, ning ligi veerandi (23%) välistudengite kulud on enam kui 400 eurot kuus.

Enam kui 500 eurot elamiskuludeks kulutavaid tudengeid on 9 protsenti kõigist välistudengitest. Välistudengite kulutused õppeaasta jooksul kokku algavad 18 miljonist eurost.

Eesti ülikoolid kui Oxford ja Cambridge

Lisaks Eesti tööturule panustamisele ning siin õppemaksu maksmisele ja teenuste tarbimisele, on välisüliõpilaste kasu veel palju laiem. See on laia maailma sõnumi viimine Eesti kvaliteetsest kõrgharidusest. Eesti ülikoolid on viimase kümne aastaga silmnähtavalt arenenud ning maailma tipptasemele seitsmepenikoormasaabastega lähemale liikunud.

Kui vaatame maailma parimate ülikoolide strateegilisi eesmärke, siis Oxford või Cambridge ei sea eesmärgiks välistudengitest vilistlasi just oma kodulinna, kohalikku omavalitsusse või Ühendkuningriiki tööle jätta.

Maailma tippülikoolide strateegiline vaade ütleb, et eesmärk on arendada personaalseid ja ülekantavaid oskusi olemaks edukas just globaalsel tööturul. Ja seejärel levib nii vilistlase personaalse võrgustiku kui ka tulevas(t)e tööandja(te) seas Oxfordi kaubamärk, mis teeb ära suure töö uute üliõpilaste ja õppejõudude värbamisel ning teaduse ja ettevõtluse koostöö arendamisel. Eesti ülikoolidel on kümneid rahvusvahelisi õppekavasid, kus ollakse tõelised kompetentsikeskused nagu Oxford.

Eesti kunstiakadeemial on kaasaegse kunsti ingliskeelne õppekava, kus õpivad tasemeõppe välistudengid nii Hollandist, Austraaliast, Iraanist kui ka Ühendkuningriigist (UK). Küllaltki selge on see, et nende tõenäosus Eestis erialast tööd leida on väiksem kui IT-valdkonna õppekava lõpetajal. Aga sellest hoolimata ei saa öelda, et nad ei panusta riigieelarvesse.

Otseselt panustades maksavad nad õppemaksu ja tasuvad elamisega ja eluasemega seotud kulud. Kui nad ka magistrikraadiga Eestis lahkuvad, on tuleviku globaalsel tööturul nende diplomil igavesti Eesti ning Eesti kunstiakadeemia nimi, mis loob uue tuleviku nii vilistlasele kui ka akadeemiale. Ja nii aitavad need välistudengid olla Eesti aknad Euroopasse ja uksed maailma.

Sama lugu on Tallinna tehnikaülikooli ingliskeelse õiguse õppekavaga, kus rahvusvahelise õiguse diplomi saavad tudengid nii Soomest, Brasiiliast kui Gruusiast. Tallinna ülikoolil on kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria ingliskeelne magistriõpe ning seal õpivad tudengid nii Taanist, Mehhikost kui ka Hollandist. Tartu ülikoolil on haridustehnoloogia õppekava, mis on suures mahus veebipõhine ja kuhu tuleb õppijaid 30 riigist.

Nimekirja võiks jätkata pikalt. Antropoloogiat Tallinna ülikoolis tullakse õppima Šveitsist ja Venemaalt, maastikuarhitektuuri Eesti maaülikoolis tullakse Portugalist ja Indiast, muusika interpretatsiooni Eesti muusika- ja teatriakadeemiasse aga Lõuna-Koreast, USA-st ja Hispaaniast. Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete õppekavad tõmbavad tudengeid ligi nii ameeriklasi kui sakslasi. Ja suure panuse annavad ka EBS ja ettevõtluskõrgkool Mainor.

Kaubandus- tööstuskoja hiljutiselt seminarilt sain teada, et Mainori ghanalasest vilistlase töökoht ei ole enam Eesti ja Transferwise, vaid Saksamaa ja Amazon.

Need välistudengid on märk meie tipptasemel õppest ja sellest, et oleme kompetentsikeskused nagu Oxford.

Mitte kõike, mis loeb, ei saa loendada

Õpiränne ja sellega kaasnevad välistudengid on olulised märgid kvaliteetsest haridusest, need aitavad kaasa haridus- ja teaduskvaliteedi arengule ning kohalike üliõpilaste globaalsete oskuste arendamisele. Viskan õhku aga mitmed küsimused, mis väärivad kaasamõtlemist ja vastuseid.

Kuidas mõõta seda, et Eesti tooteid ja teenuseid jäävad välistudengid tarbima ka siis, kui on Eestist lahkunud? Olgu tarbitavaks teenuseks e-residentsus või ka mõni suurepärane eestlaste väljamõeldud rakendus? Ilma Eestis õppimiseta ja elamiseta oleks nende teadlikkus meie teenustest ju madalam või siis päris tänapäeva konkurentsitihedas maailmaareenil olematu.

Kuidas mõõta seda, kui välisüliõpilaste toel on saadud kokku Euroopa granti vääriv teadusrühm? Kuidas mõõta seda, et just välistudeng on aidanud praktika raames mõnel Eesti ettevõttel jala eksporditurul ukse vahele saada? Kuidas mõõta seda, kui välistudeng on ära õppinud eesti keele ja suudab tarbida eestikeelset kultuuri?

Kuidas mõõta seda, et läbi koduse rahvusvahelistumise aitavad välismaalased ka Eesti tudengitel saada esimesed ettevalmistused globaalseks karjääriks, ja seda just Eestis?

ISB näitab ka seda, et enamik välistudengitest on võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra. Olgu selleks külaliseks lapsevanemad või ka parimad sõbrad. välistudengi Eestit külastav külaline veedab siin ülisuure tõenäosusega ühe öö, kuid suure tõenäosusega isegi rohkem.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus on toonud välja, et keskmine välisturist teeb tavaliselt enamuse kulutustest ostudele, majutusele ja toitlustusele ning kulutab Eesti turismi statistika andmetel Eestis 300 eurot. Kuidas mõõta seda, et tänu õpirändele ja välistudengite külalistele saavad endale kliente nii Tallinna vanalinna restoranid, teaduskeskus AHHAA Tartus või siis Pärnu muuseum?

Kuidas mõõta seda, et programmiga Erasmus+ Eestis viibinud vahetustudeng pärast õpinguid koduülikoolis Eestisse tuleb ning tänu ülikooliõpingute ajal tekkinud kontaktidele endale siin töökoha leidis?

Igal juhul on selge, et õpirände majandusmõju ja puhastulu hindamiseks on välistudengite eluaseme- ja elamiskulud, Eesti tööturul osalevate välistudengite tulu- ja sotsiaalmaks, välistudengite lähedaste ja perekonna külastused Eestisse ning välistudengite makstavad õppemaksud vaid baastase, mis Eesti riigieelarvesse ja ühiskonda panuse annab. Kui välistudengite panus kaalub kindlalt üles välistudengite õpetamiseks kuluvad Eesti riigi investeeringud, siis mitu korda suurem see panus on?