Uurimist on alustatud karistusseadustiku paragrahvi 209 alusel, ütles ERR-ile Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja. See paragrahv käsitleb teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ning selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni neljaaastase vangistusega.

Töötukassa kommunikatsiionijuht Annika Koppel ütles ERR-ile, töötukassa pöördus pettuse kahtluse ilmnemisel prokuratuuri poole.

"Maikuus hakkas töötasu hüvitiste taotluste menetlemisel silma üks rühmitus, kes küsis erinevate ettevõtete alt töötajatele töötasu hüvitisi. Kui see skeem oleks õnnestunud ellu viia, oleks kahju olnud 100 000 eurot," ütles Koppel.

Koppel ütles, et osa töötasu hüvitise taotlejaid on oma taotluse pärast töötukassa esitatud lisaküsimusi tagasi võtnud. Koppel selgitas, et võib-olla polnud ettevõtted piisavalt hüvitise maksmise tingimustega tutvunud, kuid mõnel juhul on üritatud ka ebaausal viisil raha saada.

"Iga süsteemi maailmas proovitakse panna proovile ja ära kasutada, nii on see läinud ka töötasu hüvitisega. Üldjoontes saame öelda, et enamik ettevõtteid on töötasu hüvitist küsinud siiski ausalt ja vajadusepõhiselt," ütles Koppel.

Raha üritatakse saada koondamiste ja lepingute muutmise kaudu

Koppel tõi näiteks, et mõned ettevõtjad on küsinud töötasuhüvitist nende töötajate kohta, kes olid terve kalendrikuu kas puhkusel, haiguslehel või lapsehoolduspuhkusel.

"Töötasu hüvitise saamiseks on vähendatud töötajate arvu või töötasu. Põhjuseks on toodud kas ettevõtte käibe kasv või siis see, et osad töötajad on koondatud ning nendel töötajatel, kes jäid tööle, on töömaht kasvanud," ütles Koppel.

Lisaks on töötukassale jäänud silma ka juhtumid, kus juhatuse liikme töölepingut on toetuse saamiseks muudetud ning ettevõtjad ei ole töötajatele maksunud välja tingimuseks määratud 150 euro suurust omaosalust.

"Kui tööandja on üritanud töötasu hüvitist põhjendamatult ära kasutada või eksinud määratud tingimuste vastu, näiteks koondanud töötasu hüvitist saanud inimese enne lubatud aega, siis nõuame hüvitise tööandjalt tagasi," sõnas Koppel.

Siiani on hüvitiste kogukulu koos töötukassa poolt tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega olnud ligi 240 miljonit eurot ning keskmine hüvitise suurus oli Koppeli sõnul märtsi ja mai vahemikus 702 eurot.

Kokku on hüvitist saanud pea 137 000 inimest 17 500 ettevõttest.