Majandusinfo portaalide persoonilood ei pruugi olla andmekaitsega kooskõlas
Automaatselt genereeritud persoonilugusid koondavad majandusinfo portaalid peavad andmekaitsenõuete tõttu peagi oma praeguse tegevuse ümber korraldama, kuna senisel viisil toimides ei ole need andmekaitse reeglitega kooskõlas.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul tuleb infoportaalidel oma tegevus ulatuslikult ümber korraldada, kuid portaalid saavad vastuväiteid inspektsioonile esitada veel 10. juulini.
"Saame öelda, et inspektsiooni õigusliku analüüsi järgi ei ole selline tegevus andmetöötluse reeglite ja põhimõtetega kooskõlas. Persoonilood, mille sisu on vigane kas faktide või üldistuste kaudu valesse konteksti paigutamise poolest, ei saa olla andmekaitsega kooskõlas, sest siin rikutakse andmetöötluse eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid," ütles Heiberg.
Tema sõnul peab andmekoosseis olema oma eesmärgi saavutamiseks täpne, asjakohane ja minimaalse koosseisuga, mida portaalide automaatselt koostatud profiilid inimeste ja ettevõtete kohta praegu ei täida.
"Inspektsioon on nõus, et ühiskond vajab ausa ja läbipaistva majanduskeskkonna tagamiseks mehhanisme, aga kui selleks töödeldakse inimeste isikuandmeid, tuleb seda teha inimeste õigusi kaitstes," märkis ta.
Heiberg tõi välja, et sellest erinevad meediaväljaanded, mis saavad analoogseid persoonilugusid avaldada ajakirjandusele loodud erandi alusel ja vaid siis, kui sisu kannab ajakirjanduslikku eesmärki, mis on ka Euroopa Inimõiguste Kohtus lahti selgitatud.
"Inforegister saaks võtta persoonilugude avaldamise õiguse üksnes siis, kui ta järgib ajakirjandusele loodud seadusesätet ning eetikakoodeksit. Inspektsioon ei näe, et automaatselt genereeritud kontrollimata faktidel loodud lood võiks olla kooskõlas nii seaduse sätte kui ajakirjanduse eetikakoodeksiga. Isegi kui mõne üksiku persooniloo puhul infoportaal suudaks ära tõendada, et sellel on ajakirjanduslik eesmärk, siis 99 protsendil juhtudel see nii poleks," rääkis Heiberg.
Niinimetatud persoonilugude standardne käsitlusstiil annab Heibergi sõnul ka palju hinnanguid. Näiteks lisatakse värvikaid kirjeldusi ettevõtete asutamise aasta kohta, samuti tugevaid oletusi selle kohta, mis seisus mõni ettevõte on.
Andmekaitse inspektsioon ootab aga ära registrite põhjendused ja mõjuanalüüsi ning arvestab neid ümberkorralduste ulatuse osas otsuste langetamisel.
Toimetaja: Barbara Oja