"Euroopa Liidu omavahendite reform määratleb EL-i uued tuluallikad, mis on 750 miljardi suuruse taastekava aluseks," öeldakse Euroopa Parlamendi pressiteates. Euroopa Liidu liidrid on kokku leppinud 750 miljardi euro suuruse majanduse taaskäivitamise fondi loomises, milleks vajalikud vahendid laenatakse rahaturgudelt. Omavahendite abil loodetakse laen tagasi maksta.

"Parlamendi hinnangul tuleks EL-i eelarvesse lisada uusi ja liikmesriikide panusest sõltumatuid tuluallikaid, mis peaksid katma vähemalt taastekava kulud. Seepärast nõuab parlament, et lepitaks kokku uute omavahendite kasutuselevõtu õigluslikult siduvas ajakavas. Majanduse taastamise rahastamine peaks parlamendi arvates olema jätkusuutlik ning võlad ei tohiks jääda järgmise põlvkonna kanda. Parlament nõuab seetõttu näiteks rahvusvaheliste saastajate ja hargmaiste ettevõtete maksustamist," öeldakse pressiteates.

Euroopa Liidu uuteks omavahenditeks võiksid saada maks taaskasutusse võtmata plastiku eest või lõivud kaupadelt, mida imporditakse riikidest, kus ei ole nii kõrgeid keskkonnastandardeid kui EL-is, kirjutas väljaanne Euractiv.com. Samuti võidakse uued maksud kehtestada rahvusvahelistele IT-kompaniidele või laiendada CO2 heitmete kauplemissüsteemi ka meretranspordile või lennundusele.

"Euroopa Parlament soovib tagada, et laenuvõla maksaksid tulevikus tagasi IT-hiiud, maksupõlgurid, suured rahvusvahelised saastajad ja teised, kes lõikavad meie ühtsest turust kasu, kuid ei panusta õiglaselt meie heaollu ning planeedi kaitsesse," ütles otsuse kaasraportöör Prantsusmaa liberaal Valérie Hayer saadikurühmast RENEW (Uuenev Euroopa).

"Täna tehti Euroopa Parlamendis ajalugu. Euroopa Liit ei ole juba 32 aastat võtnud kasutusele ühtegi uut omavahendit. Euroopa Komisjon ei ole aga turgudelt kunagi nii suurt summat laenuks võtnud. Nõuame raportis, et nõukogu (liikmesriikide valitsused - toim.) kiidaks heaks omavahendite otsuse, et seejärel alustada otsuse ratifitseerimist liikmesriikide parlamentides. Peame tegutsema kiiresti, et meil oleks 1. jaanuarist 2021 olemas taastefond. Miks nõukogu veel viivitab?" küsis teine kaasraportöör, Portugali paremtsentristlik poliitik José Manuel Fernandes Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist.

Otsuse poolt hääletas 455 parlamendiliiget, vastu oli 146 ja erapooletuks jäi 88 saadikut. Hääletusprotokolli kohaselt toetasid otsuse vastuvõtmis reformierakondlased Andrus Ansip ja Urmas Paet ning keskerakondlane Yana Toom fraktsioonist Uuenev Euroopa (RENEW) ning sotsiaaldemokraadid Marina Kaljurand ja Sven Mikser. Vastu olid erakonna Isamaa liige Riho Terras (Euroopa Rahvapartei fraktsioon) ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitik Jaak Madison, kes kuulub fraktsiooni Identiteet ja Demokraatia (ID).

Euroopa Parlamendi hääletus võimaldab EL-i Nõukogul omavahendite otsuse heaks kiita, nõukogu peab otsuse vastu võtma ühehäälselt.

Omavahendite otsus on õiguslik alus EL-i eelarve uute tuluallikate kasutuselevõtuks. Lisaks saab uuest omavahendite otsusest õiguslik alus finantsturgudelt raha laenamiseks. Laenuga rahastatakse taastefondi NextGenerationEU.

Enne otsuse jõustumist peavad kõigi 27 liikmesriigi parlamendid selle ratifitseerima. Et taastekava õigeaegselt käivituks, peaks Nõukogu otsus jõustuma 2021. jaanuaris.

Eesti on seni olnud Euroopa Liidu ühiste maksude vastu. Võimaliku lõivu kehtestamist taaskasutusse võtmata plastile on Eesti tõlgendanud kui EL-i eelarvesse makstava riikliku sissemakse arvutuse aluseks oleva valemi ühte lisakomponenti.