Helme esitas uue ettepaneku välismaalaste seaduse muutmiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Siseminister Mart Helme (EKRE) esitas neljapäeval uuendatud ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks. Ühe olulisema muutusena on nõutav palgamiinimum toodud allapoole.

Ettepanekud puudutavad lühiajalise töötamisega seotud küsimusi, Eestis õppimise tingimusi, lühiajalise töötamisega ja õppimisega kaasneva pererände võimaldamise tingimusi, välismaalasele makstava töötasu nõuet, elamisloa andmist kaaluka riikliku huvi korral ning võimaluste loomist politsei-ja piirivalveametile tõhusamalt kontrollida välismaalase Eestis töötamise ja õppimise tingimuste täitmist.

Alljärgnevalt on toodud siseministri ettepanekud nende eelnõus esinemise järjekorras ja sõnastuses:

1. Pereliikmetele ei anta pikaajalist viisat Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalasega samadel tingimustel

Riigi poolt ei ole õige soodustada ajutise viibimisalusega pereliikmete Eestisse kolimist, kui riigil puuduvad nii teenuste osutamise võimekus (ravikindlustus, lasteaia-ja koolikohad) kui ka võimalus lubada viibimisaluse muutmist, sest elamislubade töötamiseks andmist piirab sisserände piirarv.

Viisa on ajutine viibimisalus ja viisa saanud välismaalane ja tema pereliikmed peavad ajutise viibimisaja lõppedes Eestis lahkuma. Pereliikmetele viisa andmine samadel tingimustel kui välismaalasele pole põhjendatud, sest pereelu saab välismaalane elada oma päritoluriigis. Erandid on Euroopa Liidu õigusest tulenevalt tehtud teadlastele ja ettevõttesiseselt üleviidud töötajatele. Lisaks ka doktoriõppesse asujatele ja üksikvanematele, kes saavad kaasa võtta alaealise lapse.

2. Lühiajaliselt töötada on lubatud ainult pikaajalise viisa (D-viisa) alusel

Kehtiv seadus lubab lühiajalise Eestis töötamise registreerida ka juhul, kui välismaalasel on lühiajaline viisa (C-viisa) või ta viibib Eestis viisavabaduse alusel. Muudatus suunab tööandjad eelistama Eestis elanikest tööjõudu ja aitab vältida olukorda, kus tööandjal on mugav võtta majanduskriisi tingimustes tööle viisavabalt Eestisse tulnud välismaalane, skeemitada töötamise tingimuste ja palgakriteeriumiga ning saavutada seeläbi ebaaus konkurentsieelis. Muudatusega saab ka tagada, et kõigi Eestisse tööle tulevate välismaalaste tausta on viisamenetluses kontrollitud, kuna välismaalase lühiajalise töötamise registreerimine tööandja poolt eelneb viisamenetlusele.

3. Hooajatöötajana töötamise lubatud aeg lüheneb ajutiselt (kuni 30.04.2022) kuue kuuni

Kuni 30. aprillini on lubatud lühiajalise töötamise registreerimine hooajatöötajana 183 päeva 365 päeva jooksul (kuus kuud aasta jooksul). Arvestades koroonaviiruse COVID-19 pandeemiamõjul tekkinud olukorda majanduses ja tööjõuturul ning asjaolu, et Eestis on maaviljeluseks ja turismiks soodsa perioodi kestus kuni kuus kuud, mil tekib ka sesoonselt täiendav tööjõuvajadus, siis ei ole põhjendatud tänases olukorras lubada hooajatöötajana töötamist pikema perioodi vältel. Muudatus aitab ennetada olukorda, kus kohalik töötaja asendatakse välistöötajaga, ja tagab selle, et välistööjõudu kasutatakse ainult hooajaliste tööde tegemiseks. Peale nimetatud tähtaja lõppu on lubatud hooajatöö 270 päeva 365 päeva jooksul.

4. Tööandja peab hooajatöötajale maksma nõuetekohast töötasu (palgakriteerium hooajatööle)

Tööandja on kohustatud maksma hooajatöötajale tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud vastava põhitegevusala EMTAK tähtkoodi kohaselt Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga.

Hooajalistele tegevustele palgakriteeriumi kehtestamine aitab ära hoida palgaga skeemitamist selliselt, et välismaalane on tööle vormistatud hooajatöötajana, kuid tegelikult töötab üldtingimustel. Tööandjad peavad maksmahooajalistes valdkondades välistööjõule kindlat palka, mis ühelt poolt suunab tööandjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja teiselt poolt tõstab madalapalgaliste valdkondade töötasu taset.

5. Politsei- ja piirivalveametil on õiguslik alus juurdepääsuks pangasaladusele välismaalasele makstava töötasu ja elamisloa taotlemisel kehtivate investeeringu nõuete kontrollimise eesmärgil. Nõue, et välismaalase töötasu tuleb tasuda pangakontole.

PPA võimalused palgakriteeriumi ja investeeringunõuete kontrollimiseks on piiratud. Selleks, et tõhustada VMS-is sätestatud palgakriteeriumi ja investeeringute nõude üle riikliku järelevalve teostamist,on kavas luua VMS-i ja krediidiasutuste seadusesse õiguslikudalused, mis annavadkrediidiasutusele kohustuse avaldada pangasaladust sisaldavaid andmeid politsei-ja piirivalveametile välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumi ja investeeringu nõude üle riikliku järelevalve teostamiseks. Välismaalastele nõuetekohase palga maksmise kohustuse täitmise paremaks kontrollimiseks kehtestatakse paralleelselt nõue palga tasumise kohta pangakontole. Nõue välistab ka palgakriteeriumi täitmisest kõrvale hiilimist sularahamaksete abil.

6. Välismaalase tohib nii lühiajalise töötamise kui ka elamisloa töötamiseks alusel tööle võtta vaid täistööajaga

Sätestatakse, et välismaalane saab Eestis töötada ainult täistööajaga (nii lühiajaliselt kui ka elamisloa töötamiseks alusel), mis välistab vaidlused palgakriteeriumi täitmise osas, nt osatööajaga töötamisel, ja loob õigusselguse. Ei ole põhjendatud välismaalase toomine Eestisse tööle, kui töö on vaid osaajaga, eriti arvestades, et välismaalane peab Eestis ülal pidama nii ennast kui tihti ka oma perekonda. Nõue kohaldub,kui välismaalase Eestisse sisenemise eesmärk on töötamine. Nõudest tehakse erandid õpetajatele ja akadeemilistele töötajatele.

7. Tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalase abikaasa saab taotleda elamisluba, kui välismaalane on Eestis elanud ja õppinud vähemalt kaks aastat

Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest võivad liikmesriigid perekonna taasühinemist taotleva isiku puhul nõuda, et ta oleks enne oma pereliikmetega ühinemist viibinud nende territooriumil teatava aja, kuid mitte rohkem kui kaks aastat. Selle aja jooksul on välismaalane jõudnud kohaneda, leidnud püsivama elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ülalpidamise.

8. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivus lõpeb, kui välismaalane katkestab õpingud või jätab õppekava täitmata

Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses või katkestanud õppimise, lõpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast õpingute katkestamisest arvates. Samuti lõpeb välismaalase perekonnaliikme elamisluba 30 päeva jooksul pärast abikaasa või vanema õpingute katkestamist. 30 päeva on mõistlik aeg selleks, et korraldada Eestist lahkumine või taotleda uus seaduslik viibimisalus (nt elamisluba töötamiseks, kui leiab tööandja).

9. Välismaalase õppima kutsuvale kõrgkoolile esitatavate nõuete täpsustamine

Sätestatakse, et välismaalasele viisa ja elamisloa andmisel on vajalik, et kõrgkoolil oleks olemas kehtiv institutsionaalne akrediteering. Institutsionaalse akrediteeringu nõue välistab selle, et Eestis saaks avada kõrgkooli, mille peamise sihtrühmana nähakse üksnes välismaalasi. Kuna institutsionaalset akrediteerimist üldjuhul kõrgkooli tegevust alustades ei läbita, tähendab see nõue, et alustav kõrgkool ei saategevuse ja finantsallikate planeerimisel arvestada üksnes välismaalaste ja nendelt laekuva õppemaksuga.

10. Välismaalased, kes on asunud Eestisse elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda järgmisena elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks

Muudatusega ei loeta Eestis nõutava elamise perioodi hulka tähtajalise elamisloaga õppimiseks Eestis viibitud aega. Seega ei ole välismaalasel võimalik taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks juhtudel, kui välismaalane eelnevalt viibib Eestis õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloale peab eelnema vähemalt kolm aastat viie aasta jooksul kas elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on doktoriõppe lõpetanud välismaalased.

11. Õppeasutus on kohustatud nõudma õppekulude hüvitamist, kui välismaalane on vastu võetud õppeasutusse jatalle on antud viisa või elamisluba õppimiseks.

Kehtivas seaduses on õppekulude hüvitamise nõudmine sätestatud võimalusena kui üliõpilane ei õpi eestikeelse õppekava alusel. Muudatuse eesmärk on tagada tasuta eestikeelse kõrghariduse kättesaadavus ja eestikeelse hariduse omandamise läbi Eesti hariduse, teaduse ja kultuuri arengu järjepidevus.

12. Tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalased ei saa vajaduspõhist õppetoetust

Muudatusega nähakse ette, et õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga Eestis viibival välismaalasel ei ole õigust saada vajaduspõhist õppetoetust.Elamisloa õppimiseks andmise üks tingimus on, et välismaalasel on piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks tema ja katemaperekonnaliikmete toimetuleku Eestis. Piisava legaalse sissetuleku nõude eesmärgiks on vältida olukorda, kus välismaalane on koormaks Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: