Pärnu abilinnapea Mart Järvik koalitsioonipartnerite üle ei nurise
11. märtsil, päev enne seda, kui valitsus eriolukorra välja kuulutas, hääletas Pärnu linnavolikogu Mart Järviku Pärnu abilinnapeaks. Järvik (EKRE) oli maaeluministrina peaministri usalduse kaotanud ja novembris ametist ilma jäänud. Järvik sõnul on ta tööga Pärnus ja koalitsioonipartneritega rahul.
Kas te olete linnaga ja tööga linnavaitsuses harjunud?
No inimene harjub kõigega, öeldakse. Ma ei tohi naljaga pihta hakata, aga mina olen Pärnus varem olnud ametis kümmekond aastat ja mul on see linnaga tutvumine suhteliselt libedalt läinud, see teine kord tutvumist. Pärnusse on alati hea tulla, hea tulla kui suvepealinna.
Üks asi on linnas mingit tööd teha, teine asi aga linnavalitsuses oma valdkonna eest vastutada. Teie valdkond on majandus?
Jah, kõik majanduse pool, teedeehitus, kõik on vastutuse all. Valdkond on tõesti lai. Ka keskkond.
Olete end jõudnud juba kurssi viia?
Ütleks, et enam-vähem. Kindlasti tuleb veel mingeid ootamatusi, mida ei tea, ei ole jõudnud uurida seadusandlike aktide või planeeringute põhjal. Aga olen päris hea pildi juba silma ette saanud. Kui mingi probleem on ja aadress ära öeldakse, siis ikka tean, kus see toimub või kuhu on vaja tormata.
Mida see töö üldiselt on näidanud? On seda kergem teha kui näiteks ministritööd?
Koormusi kindlasti võrrelda ei anna ministeeriumis ja siin. Ministeeriumis oli tööpäev veel oluliselt tihedamini sisustatud ja kippusid nädalalõpud takkaotsa minema selle töö peale. Ega neid päevi, mis suve jooksul päris vabad olid, väga palju kokku ei tulnudki. Kahe käe sõrmedel võis üles lugeda, ma arvan.
Aga siin on töörütm hea, töökaaslased on head. Üllatavalt hea sisseelamine on olnud.
Tegelikult hakkas teie tööaeg eriolukorraga, koroona ajaga pihta. Aga teie tegite ikka kogu aeg tööd?
No ikka. Ja käisin kohal reaalselt. Linnavalitsuse omad ikka püüdsid kogu koroona aja kohal käia.
On siin ka probleeme ilmnenud, kus te olete mõelnud, et päris ooamatu, et Pärnus tuleb selliste asjadega ka tegelda?
Päris selliseid hetki mulle ei meenu, et oleks mõelnud, et kuidas nii või teisiti on tehtud, et oleks võinud kuidagi muudmoodi. Aga elu on selline, et probleemid on igal pool ja lahendusi tuleb otsida ja selleks me siin oleme, et otsime lahendusi. Iga lahendus on erinevas kohas erinev ja nii see töörütm on välja kujunenud. Küll tuleb muresid linnakodanike poolt, küll linnavalitsusest seestpoolt. Igale asjale leiad lõpuks lahenduse.
Paistab, et te olete päris rahul, et olite nõus abilinnapeaks kandideerima? Peale teie kaalus erakond veel kaht kandidaati. (Üks oli Pärnu linnavolikogu liige Imre Baumann ja teine hiljuti EKRE liikmeks astunud Arvi Karotam - E. V.)
Kui päris aus olla, siis ma ei teagi, mismoodi see käis. Erakonna poolt võeti ühendust, mõtlesin natuke aega, andsin nõusoleku ja rohkemat ma ei tea.
Ei ole kahetsenud praegu?
Kahetsenud ei ole kohe kindlasti mitte. Kindlasti oleks kodus ka palju tööd teha olnud, aga tunnen, et seda energiat on veel piisavalt palju sees. Vanadus veel nii ära võtnud ei ole, et tööd teha ei jõuaks. Tahtmine on tööd teha.
EKRE on Pärnus koalitsioonis valimisliiduga Pärnu Ühendab ja Keskerakonnaga. Veel on rahanduse abilinnapea Meelis Kukk, kes eelmise koalitsiooni lagunedes astus välja Isamaast ja praegu ühtegi erakonda ei kuulu. Kas see koosseis toimib teil hästi?
Ei nurise. Mitte ühegi kandi pealt asjadele vaadates ei nurise.
Meelis Kukk oli siin jutuks, tema on väga tugev finantsala spetsialist ja sellises asutuses on väga hea töötada, kus raamatupidamine ja kontroll raamatupidamise üle on viie peale tehtud kogu aeg, ütleks nii.
Kas tuttavad viskavad vahel nalja ka, et kas suvepealinnas, kuurortlinnas töö käimine tähendabki, et elu on nagu kuurordis?
Mõnes mõttes ma käin ju iga päev Türilt kuurorti. Selle mõttes ongi kuurort. Aga töö on ju ikkagi töö ja seda valla- või omavalitsusjuhi tööd on ju elus pikalt tehtud, omavalitsusliidu juhtimises oldud pikalt ja linnade liidu. Midagi sellist üllatavat ega keerukat ei ole. KOKS ehk kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus on ju asjade aluseks ja selle alusel püüad kõiki asju teha.
Kuidas te Pärnust, omavalitsuse positsioonilt, vaatate seda, mis toimub riigi tasandil? Kas te vahel mõtlete ka, et oli kui raske seal on?
Eks igal pool on omad mured. Tegelikult ei taha neid teisi rolle enda pähe võtta. Pigem teed kohapeal neid asju, mis on vaja teha.
Vanust on juba nii palju, et ei unista mingist karjääriredelist, et oleks, kuhu minna. Pärnus on hea seltskond, hea meeskond linnavalitsuses. Mina olen selle eluga praegu küll rahul.
Te olete isegi linnapea kohustuses praegu?
Just nimelt. Romek Kosenkranius on puhkusel ja 10. augustil tuleb ta välja. Sinnamaani tuleb neid paguneid kanda.
Kuidas abilinnapea palk on? Ministeeriumis oli muidugi suurem.
Vist ei ole viisakas numbritest rääkida. Mina võin oma jao küll valja öelda, aga siis ma räägin ka teiste eest.
See on nagunii avalik ju.
Ma ei tea, ma ei ole uurinud. Seal 3000 ümber see number on.
Ministeeriumis oli ta jah natuke maad suurem. Ja ma ütlesin seda ka ühes intervjuus väga selgelt välja, et ministrid on üle makstud selgelt.
Aga jamasid on ka palju rohkem klaarida kui linnas.
On küll, aga see suur number ei kompenseeri tegelikult seda vastutust enam. See number tihti läheb mõttetult suureks.
Nagu praegu on trall ühe ametniku palganumbri ümber. Minul oleks küll piinlik sellist palka küsida. Ükskõik, kui kõrged pagunid sul on, pead jääma ikka realistiks ja mõtlema Eestimaa inimeste peale.
Meil on vaesusriskis inimesi ju mitusada tuhat. Häbi oleks sellist palka vastu võtta. Aga ma olen piisavalt vist palju juba öelnud.