Ajakirjanikud arutasid, kas uue ühenduse loomine on umbusaldusavaldus erakonna valitud suunale, valijabaasi laiendamise katse või midagi muud.

"See, mida arvavad Isamaa rahastajad praegusest erakonna poliitikast on kindlasti üks üsna võtmetähtsusega teema kogu selles teemaderingis," märkis Korv.

Parise sõnul tekitas vahepeal allpool valimiskünnist kõikunud madal toetusprotsent erakonna liikmetes ilmselt mõtteid, kuidas edasi liikuda. "Seda olukorras, kus mitte kõik Isamaa klassikalised valijad teps mitte ei mõista praeguset koalitsiooni ning valitud rahvusradikaalset positsiooni," lisas ta. Tema sõnul on teretulnud, et selline diskussioon erakonnas käib.

"Huvitav on see, kuidas teised erakonnad on hakanud mõtlema, et need kes manifestile alla kirjutasid on täpselt nagu Reformierakonna valijad, teised ütlevad, et kuulge, see on Eesti 200 ja kolmandad ütlevad, et mõned postulaadid on ikka väga EKRE moodi. Kõik üritavad neid määratleda rohkem nagu enda järgi," sõnas Paris.

Korvi sõnul on uue ühendausega praegu käimas varjuteatri periood ning nende tegelikud kavatsused pole veel selged. "Trükisõnas me saame lugeda, mis on taotlused, aga kas sellele järgneb mingisugused sammud, mis on see lõppeesmärk. Praegu on meil vaid küsimusi ja tõlgendusi, mitte aga kogu pilti," märkis ta.

"Me võime näha ühel hetkel ka üldse tulevikku ilma isamaata kui see fraktsioonilisus muutub ühel hetkel reaalselt näiteks pereheitmiseks," märkis Paris.

Dünaamikat tekitavad poliitikas valimised, milleks pannakse praegusel ajal paika lähtepositsioone ning seda on oluline arvestada.

Ojakivi tõi välja, et erakonna juht Helir-Valdor Seeder üritas algselt uut liikumist pisendada, pannes see ühele pulgale teiste erakonnasiseste rühmitustega.

"See justkui näitas seda, et see on sisedemokraatia, aga kui vaadata neid inimesi, siis ma arvan, et see on üks väga aktiivne osa Isamaa erakonnast, kellel kindlasti jõudu, jaksu ja tahet midagi muuta on väga palju. Küsimus on nüüd selles, et kui mingi selline poliitiline manööver ette võtta, siis alati peab arvestama sellega, et mis siis kui ei õnnestu," märkis ta.

Sellisel juhul tekib Ojakivi sõnul küsimus, mis nendest inimestest edasi saab, kas nad taanduvad poliitikast või lahkuvad erakonnast. "See on see, mis on võib-olla aasta pärast saanud vastuse," märkis ta.