Läti ei ole Julgeolekunõukogus kunagi olnud, sestap kandideerib ta 2025. aasta valimistel mittealaliseks liikmeks.

Esmaspäeval Jurmalasse presidendi residentsi kogunenud diplomaadid, välispoliitikaeksperdid ja vabaühenduste esindajad arutasid Läti huve ÜRO-s.

"Esmaseks ülesandeks on, kuidas pääseda Julgeolekunõukokku. Teiseks, tuleb mõelda, mida me seal teeme, kui meid valitakse," ütles president Egils Levits.

Lätil on Julgeolekunõukokku pääsemiseks vaja ÜRO 193 liikmesriigist vähemalt kahe kolmandiku ehk 129 riigi toetust. President tõdes aga, et enamik maailmast ei tea Lätist suurt midagi.

"Läti tuntuks tegemiseks on vaja palju tööd. Mitte Läti kui sellise, vaid selle, mida Läti soovib, milline oleks tema panus. See peab huvitama neid 129 riiki, sest miks nad muidu Läti poolt hääletaksid," ütles Levits.

Läti sai ÜRO liikmeks 1991. aastal. 

ÜRO Julgeolekunõukogu koosneb viiest vetoõigusega alalisest liikmest – USA-st, Prantsusmaast, Venemaast, Hiinast ja Suurbritanniast – ning kümnest kaheks aastaks valitavast ajutisest liikmest.

Diskussiooni osalised rääkisid, et Läti 30 iseseisvusaastat näitavad, et Läti on valmis globaalseteks väljakutseteks.

"Me saime hakkama rahanduskriisiga. Me oleme reageerinud väga hästi COVID-19 kriisile. Ma arvan, et järgmine suur kriis on kliimamuutus," lausus Läti noorsoodelegaat ÜRO-s Otto Davidovs. 

Julgeolekunõukogu valimisteks valmistudes loodab Läti õppida praegu nõukokku kuuluva Eesti kogemustest.

Leedu on samuti selle prestiižika ÜRO laua taga istunud. Eksperdid rõhutasid, et kuigi valimised leiavad aset alles viie aastra pärast, tuleb ettevalmistustega alustada juba praegu.