"Viimased kaks valimistsüklit ei ole Isamaa jaoks olnud parimad päevad. Erakonna potentsiaal on olla suurim ja juhtiv parempoolne erakond ehk tuua iga neljas valija enda selja taha. See potentsiaal ei ole kuhugi kadunud. Parempoolsetena näeme, et korrastades erakonna maailmavaatelist ruumi, on võimalik hakata toetajaskonna baasi taas kasvatama," rääkis Kons ja lisas, et ta pole Parepoolsete ühenduse looja, vaid selle algatusrühma üks liikmetest.

Kons tõi välja, et Isamaa valijaid on olnud järjest vähem. 2019. aasta riigikogu valimistel sai Isamaa 11,4 protsenti toetust ja 12 kohta, 2015. aasta valimistel 13,7 protsenti ja 14 kohta, 2011. aasta valimistel 20,5 protsenti ja 23 kohta. Ehk kahe valimistsükliga on erakonna toetus pea kaks korda vähenenud. Reitingutes Konsi sõnul veelgi enam.

"Samas on Reformierakond praegu erinevates reitingutes suurema toetusega, kui on nende ajalooline keskmine. Pluss on palju toetajaid Eesti 200-l, kuigi neid pole kuskil kuulda ega näha. Ma arvan, et seal on palju protestihääli ehk inimesed, kes pole rahul riigi toimetamisega, kuid kes on parempoolsete baasväärtuste kandjad," selgitas Kons, kust võiks Isamaa toetajaid tagasi võita.

Isamaa triivib kitsalt kristliku partei suunas

Kons lisas, et läbi ühinemiste on Isamaa üks unikaalsemaid erakondi, sest sellist ühinemiste ajalugu ühelgi teisel erakonnal pole. Küll aga leidis Kons, et edu on Isamaale toonud need perioodid, kus on suudetud eri parempoolseid liine erakonna sees ühiselt töötama panna.

"Kus meie näeme praegu kriitilist momenti, siis erakond on hakanud triivima liiga palju kristliku erakonna suunas. See pole Isamaa nägu tervikuna kunagi olnud. Jah, kristlikel demokraatidel on oma roll alati erakonnas olnud, aga mitte tervikuna. See on ka küsimus, kas olla erakonnas ühe fraktsiooni juht või kõikide osapoolte ning laiendada nii ka erakonna kandepinda."

Samas rõhutas Kons, et ta ei taandaks teemat konkreetsetele persoonidele erakonna juhtide seas, sest kui erakonna sees valitakse liidrit, siis saab ta selleks mingi hoovuse tulemusel.

"Kui sa teed koalitsioone eri partneritega, siis see lihvib su nurki maha. Aga maailmavaade ei ole ajas seisev nähtus. Baasväärtused on sul küll olemas, aga kui ühiskond muutub meie ümber, siis peab erakond tegelema ideoloogia uuendamisega. Ehk ajatute väärtuste tõlkimisega hetkeolukorra keelde. Meil on erakonnas liiga palju räägitud konkreetsetest admin-küsimustest, aga on olnud liiga vähe sisulist ideoloogilist debatti ja seetõttu on erakond pöördunud liiga palju nostalgitsema."

Isamaa poliitikat kujundab valitsusdelegatsioon

Konsi sõnul vajaks Isamaa positiivset raputust. Mehe sõnul aktiviseerus ta erakonna sees peale seda, kui ta valiti erakonna volikogu liikmeks aasta algul. Selle aja jooksul on volikogu füüsiliselt koos käinud vaid korra.

"Minul jäi sellest mulje, et poliitika kujundamine tuleb valitsusdelegatsiooni tasandil ja volikogu on vaid kuulaja rollis. Seda peaks muutma. Altpoolt organiseerumine on üks viis seda teha. /.../ Järgmised erakonna juhatuse ja esimehe valimised järgmise aasta kevadel. Me ei mõtle selle peale, kas mingeid kogusid varem kokku kutsuda või kedagi maha või ümber valida. küllap ühel hetkel jõutakse valikuteni, aga ma ei näe põhjust, miks peaks hakkama erakonna üldkogu kuupäeva ümber valima."

Kons ütles, et kuigi Isamaas on ligi 8000 liiget, siis aktiivseid kaasarääkijaid on praegu vaid paarsada. Konsi sõnul esindavad Parempoolsed senist vaikivat enamust, kes nüüd tahavad aga rohkem erakonna poliitika kujundamisel kaasa rääkida. Ta lisas, et Isamaa on end liiga tihti asetanud rääkima teiste erakondade poolt ette seatud debati raamidesse ega ole ise suutnud olulisi küsimusi sõnastada.

Rääkides näiteks EKRE tõusule ja mõnede analüütikute arvates ka Isamaa langusele tõuke andnud kooseluseadusest, nentis Kons, et kuigi Isamaa riigikogu saadikute seast see välja ei paista, siis erakonna sees on selles osas reljeefsed eriarvamused siiani, mistõttu pole õige nõuda distsipliini põhimõttel hääletamist.

Pensionisüsteemi reform on vajalik

Samas avaldas aga Kons toetust Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi poolt ettevõetud pensionireformile ehk teise samba vabatahtlikuks muutmisele.

"Pensionireformi osas saan vaid isiklikku arvamust väljendada. Pensionisüsteemid tõid edu Läänemaailmas 1980-ndate lõpul ja 1990-ndate alul, kui omakapitali hind kiiresti kasvas ja sellega seoses ka pensionivara. Kui vaatame täna reaalset elu, täpsemalt elukalliduse kasvu ja pensionivara kasvu pensionifondides, siis seal on süvenevad käärid. See reform on pannud pensionifondide haldureid mõtlema, kuidas vara väärtust kasvata."

Isamaa jaoks on Konsi sõnul olulised järgmised kohalikud omavalitsuste volikogude valimised, eriti Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas.

"Tallinnas on võim olnud liiga pikalt ühe erakonna käes. See erakond on oma organisatsiooni linna ametkonnaga kokku kasvatanud ja see hingab ühes rütmis. Seekord on oluliselt paremad võimalused saavutada muutused. Ka venekeelses valijaskonnas on hakanud tekkima rohkem inimesi, kelle jaoks pole vaid ühte valikut."

Kõlvart soovib kõike keeldude ja käskudega juhtida

Konsi sõnul võiksid Isamaa valimisideed Tallinnas olla seotud majanduse ja majandusruumi arendamisega.

"Tallinn on musternäide mõtteviisist, et me oleme Tallinna ja tegelikult ka Eestiga kuskile heaolufaasi kohale jõudnud ja nüüd tegeleme hüvede laiali jagamisega. Kui vaatan linnapea Kõlvarti algatusi, siis sealt käib läbi ka soov kõike korraldustega reguleerima hakata - kuni selleni, mis kell inimene võib kohvikus käia. Kui me tahame, et Tallinn oleks uue majanduse linn ja rohkem Euroopa kaardil, siis sellise praktikaga me paraku kaugeneme sellest. Riigivõim ja ka kohalik võim ei pea ronima kantslisse ja ette kirjutama, kuidas inimesed elama peavad."

Kriitikat jagus Konsil ka erakonnakaaslasest justiitsministri Raivo Aegi aadressil, kes on ette võtnud kohtute infosüsteemi kinnikeeramise.

"Ma lugesin selle kohta ja ei saanud aru, kelelle ja miks seda vaja on. Kui see ettepanek jõudis ametnike laualt ministri lauale, siis minister peab ütlema, et sellega me edasi ei lähe ja tegeleme sisuliste teemadega."

Riigikogus on üha vähem talente

Kons tunnistas, et valimistest valimistesse süveneb tendents, et riigikogusse jõuab proportsionaalselt vähem inimesi, kes on talendikad ja millegi uue algatajad.

"Ja üha rohkem neid, kel pole kuhugi mujale minna ehk kelle jaoks on see plaan B. Kui see tendents jätkub, siis see hakkab meie arengut üha enam pärssima. Heas mõttes Eesti liidrite ring, alustades äriliidritest ja lõpetades teadlastega, tunnetab liiga vähe vastutust kaasa rääkida. Liiga tihti tehakse seda siis, kui on soov millegi vastu olla. Aga vaja oleks kaasa rääkida poliitikakujundamises. Heas mõttes eliidi roll võiks olla seletada meie ühiskonnale ja rahvale lahti muutuva maailma väljakutsed."

Lõpetuseks ütles Kons, et Isamaa ühenduse Parempoolsed soov ei ole Isamaad praegusest valitsusest välja viia. 

"Vastupidi, printsiibis võiks liikuda Eesti poliitika selles suunas, et koalitsioonid püsivad valimistest valimistesse. On muidugi erakondi, eriti Reformierakond, kes pidevalt püüab teemaks teha, millal valitsus vahetuma hakkab. Tänase koalitsiooni probleemid on hoopis muus. Mõistlikke inimesi ärritab, et koalitsiooni üks osapool ehk EKRE ei ole siiani aru saanud, et lõhestavat ja inimesi tülli ajavat sõnumit ei tohi kanda üle riigi tasandile. See lõhub inimeste ja meie partnerite usaldust riigi vastu," sõnas Kons.