Isamaa Parempoolsed valisid endale juhatuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1601213460000 | amCalendar}}

Isamaa liikmeühendus Parempoolsed valisid pühapäeval toimunud üldkogul endale juhatuse.

Parempoolsete 11-liikmelisse juhatusse valiti Kristjan Vanaselja, Tõnis Kons, Mihkel Kübar, Joakim Helenius, Kaido Kukk, Indrek Luberg, Sigrid Nuutre, Birgit Remiküll, Andero Laur, Priit Värk ja Aleksander Oksmann.

Kolmeliikmelisse revisjonkomisjoni valiti Madis Kübar, Aive Kalev ja Terje Mitt.

Juhatuse esimehe valib juhatus enda esimesel koosolekul.

Kokku osales valimistel 119 Parempoolsete liiget. Pooled häältest anti e-hääletuse kaudu.

Plaani Isamaas võimu haarata ja koalitsiooni lõhkuda pole

Parempoolsed kinnitasid "Aktuaalsele kaamerale", et neil pole kavas Isamaas võimu haarata ja koalitsiooni lõhkuda. Samas olid nad paljude koalitsiooni otsuste ja käitumise suhes kriitilised.

Parempoolsetega on ühinenud üle 200 Isamaa liikme. Ühenduse üks asutajatest Tõnis Kons ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Parempoolsed tahavad erakonna poliitika kujundamisel kaasa rääkida.

Ta selgitas, et Eesti poliitika kisub vasakule, inimesi ja nende initsiatiivi usaldatakse vähem.

"Isamaa kandepind ühiskonnas on väga madal, erakond räägib üsna kitsastel teemadel, erakond uitab oma avaldustes tihti minevikuradael. Poliitkas me peame rääkima tegelikult tulevikust, me peame rääkima, kuidas Eesti inimeste heaolu ja jõukust kasvatada," rääkis Kons.

Ta ütles, et rohkem peaks erakond rääkima majandusteemadel ja tulevikusuundadest.

Üldkogu debattides kritiseerisid parempoolsed näiteks abielureferendumi ideed, äärmuspopulismi levikut ning laenude võtmist.

"Meie poolt on kõlanud väga palju kriitikat perekond Helmede aadressil. Me oleme öelnud väga selgelt välja seda, mis meile ei meeldi Keskerakonnale ajalooliselt omastes tendentsides, mis on hakkamas Tallinna linnast liikuma riigi tasandile ja mis peaksid jääma sellesse reiljanlikku poliitikaaega," ütles Kons.

Kons peab oluliseks ettevalmistust kohalikeks valimisteks ja mitte võimuliidu muutmist.

Uus koalitsioon ei pruugi riigikogu praeguse koosseisu ajal tulla parem, ütlesid nii Tõnis Kons kui ka riigikogu liige Siim Kiisler.

"Ükski koalitsioon ei ole meile lõpuni meeldiv. Selge see, et tuleb arvestada koalitsioonipartneri tahtega. Mida me küll soovime, et meie erakond selgemalt ütleks välja neid väärtusi, mille eest meie seisame," rääkis Kiisler.

Riigikogu Isamaa fraktsioonist olid üldkogul Siim Kiisler ja Mihhail Lotman. Kiisler ütles, et parempoolsete ideede toetajaid on fraktsioonis rohkem.

"Meil on aega ka erakonna sees kasvatada liikmeskonda ja koguda muid toetajaid endile ja peaasi, et meie sõnumid jõuaksid kohale ja erakond toetaks neid," ütles ta.

Isamaa erakonnas on sisevalimised järgmise aasta juunis ja siis selgub, kes pääsevad erakonda juhtima ja milliseks kujuneb erakonna suund.

Seeder: erakond pole surnud organisatsioon

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles "Aktuaalsele kaamerale", et oma erakonna Parempoolsetest paremini arusaamiseks tuleb tal ära oodata nende täpsemad seisukohad.

Ehkki Seeder on ühenduse asutamisprotsessi suhtes olnud kriitiline, on tema sõnul ühenduste loomine ja poliitika üle arutamine tervitatav.

Talle pole võõras ka parempoolsete kogul kõlanud mure äärmuslaste ja vasakpoolse poliitika pealetungi suhtes.

"See, et erakonnas arutatakse poliitika üle ja mitte ainult poliitika üle erakonna sees, vaid poliitika üle Eestis, millist poliitikat Eestis ka laiemalt tehakse, ja nähakse laiemat pilti ja moodustatakse erinevaid ühendusi, näitab, et erakond ei ole mingi surnud organisatsioon," ütles Seeder.

"Selles osas on Isamaa erakond ja olen olnud ka mina olnud kriitiline ja rääkinud vasakpoolsest poliitikast, rääkinud äärmuspopulismist ja selle pärast on küll põhjust Euroopas ja ka Eestis n-ö murelik olla," lisas ta.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: