"Parempoolsus kui märksõna vajab sisustamist. See võib olla nii ideoloogiline kui ka lihtsalt tehnoloogiline. Omal ajal, 1994. aastal, kui Isamaas tekkisid eri leerid, siis ka tekkis erakond Parempoolsed. 1995. aastal Parempoolsed osalesid ise valimistel, aga nüüdseks on nad suubunud sotsiaaldemokraatide ridadesse. Nii et selline ootamatu tee näitab, et parempoolsus kui märksõna oli ainult korraks kasutamiseks ja sellel ei olnud täielikku sisulist katet. Enne tuleb arutada, mis parempoolsus on, et see ei oleks ainult tehnoloogiline pealkiri," kommenteeris Lukas ERR-ile.

Lukas ei näe siin võimalust, et praegusest Parempoolsete ühendusest võiks saada uus erakond. "Ei, seda ma praegu kindlasti ei näe," sõnas Lukas.

"Parempoolsete kõneisikud on kinnitanud, et neil ei ole eesmärgiks erakonnast lahkuda ja tuleb neid siis selles ka uskuda," lisas ta.

Praegu loodud ühenduse nime võrdles Lukas teeviidaga, kus peal on vaid nool, aga ei ole kirjutatud, kuhu tee viib. "Erakond peab teadma, kuhu tee viib," märkis ta.

"Parempoolsust on võimalik sisustada ka niimoodi, et sinna jääb majandusliku liberaalsuse kõrvale ka selline kultuuriline ja rahvuslik konservatiivsus," lausus Lukas.

"Parempoolsete praeguses manifestis kultuuri-, haridus-, rahvastiku- ja perepoliitikat ei olnud. Sellega seoses mulle ei ole märguannet tulnud, et ma võiksin kaaluda sinna minemist. Aga ma loodan, et kõik erakonna liikmed mõtlevad laiemalt ja mõtlevad oma ideoloogilisi tõekspidamisi läbi. Ja igat diskussiooni tuleb kindlasti tervitada," rääkis Lukas.

"Praegu on algatatud erakonnasisene arutelu arengusuundadest ja on pandud sellele pealkiri, mida mina leian, ei ole piisavalt lahti seletatud. Aga arutelude käigus kindlasti me mõtestame erakonnas seda mõistet uuesti lahti," ütles Lukas veel.

Lukas rääkis, et Eestis on väga palju inimesi, kes vajavad esindamist ja need inimesed mõtlevad konservatiivselt ja isamaaliselt. "Nad tahavad, et neid esindav erakond seisaks lisaks majanduslikule liberaalsusele ja ettevõtlikkuse toetamisele ka riigi kui terviku säilitamise, keele ja kultuuri kaitsmise, perekonna kaitsmise, rahvastikuprobleemide lahendamise eest," tõi Lukas esile.

Senisest tugevamini peaks Lukase sõnul olema Isamaal esindatud ka ökoloogia ja keskkonnahoiu valdkond. "See on vaade, kus on teatud konflikt majandusliku liberaalsuse ja elukeskkonna säilitamise vahel. Parempoolsed sellele ei viidanud ja see on asi, mida mina Isamaalt ootan," lausus Lukas.

Rühm Isamaa liikmeid asutas juuli keskel erakonna sees ühenduse Parempoolsed ja käis välja manifesti "Parempoolne valik Eestile", milles lubavad seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas. Manifestile on alla kirjutanud 111 inimest, kelle seas on Mihhail Lotman, Siim Kiisler, Toomas Tõniste, Tiina Intelmann, Mihkel Kübar, Andres Laisk, Tiit Matsulevits, Agu Laius, Priidu Pärna, Ela Tomson, Kristina Märtin jpt.

Ühenduse tegevust koordineerivad seitse inimest, kelle seas on näiteks riigikogu liige Siim Kiisler, Tallinna linnavolikogu liige Kaido Kukk, omal ajal poliitilisest ühendusest Res Publica erakonna teinud Tõnis Kons. Ühendusel on oma põhikiri ning nad on loonud sellele ka eraldi kodulehe.