Mart Helme: Harri Tiido pani oma diplomaatilisele karjäärile inetu punkti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1596276000000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Siseminister Mart Helme (EKRE) kritiseeris Harri Tiido põhjendust suursaadiku kohalt lahkumiseks ning ütles, et Tiido pani oma karjäärile inetu punkti. Peaminister Jüri Ratas (KE) ja välisminister Urmas Reinsalu (I) ei nõustu Tiido hinnanguga Eesti-Soome suhetele.

Siseminister Mart Helme ütles "Aktuaalsele kaamerale", et nii suhted soomlastega üldiselt kui ka tema läbisaamine näiteks Soome ametivennaga on head.

Ta paneb kriitikat pahaks hoopis Tiidole.

"Ma ütleksin, et Harri Tiido pani oma diplomaatilisele karjäärile väga inetu ja madala punkti. Ei ole ikkagi diplomaadile kohane oma valitsust ja ministrit ja valitsuserakondi niimoodi kritiseerida. See lihtsalt ei sobi," ütles Helme.

Ratas ja Reinsalu vaidlevad Tiido hinnanguga Eesti-Soome suhetele

Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu ei nõustu välisteenistusest lahkunud endise suursaadiku Harri Tiido hinnanguga Eesti-Soome suhetele, mis tema sõnul Eesti praeguse valitsuse tõttu on halvenenud.

"Ei vasta tõele suursaadik Harri Tiido väide, et kahe riigi vahelised suhted on halvenenud või Eesti peaministril pole võimalusi oma Soome kolleegiga hõlpsasti suhelda. Soome-Eesti suhted, on endiselt tugevad ja töised. Samuti sõbralikud, mida väljendas Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tseremoonia, mis toimus Tallinnas tänavu 8. juunil," kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.

"Ma ei ole nõus tema Soome meedias avaldatud diagnoosiga Eesti-Soome suhete kohta. Meie erisuhe Soomega on suur aare ja mõni kohatu avaldus läinud aastast seda ei ole vääranud, ehkki oleks võinud olemata olla," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

"Meie riikide peaministrid suhtlesid intensiivselt nii eelmise valitsuse ajal, mil korraldati lausa ajaloolise pretsedendina valitsuste ühisistung, kui ka praegu. Peaministrid helistavad üksteisele ja suhtlevad otse. Sama käib ka välisministrite suhtlemise kohta. Seda eriti koroonakriisi ajal," kirjutas Eesti välisminister.

Sama rõhutas ka peaminister Ratas: "Koroonakriisi esimestest päevadest peale oleme põhjanaabriga hoidnud regulaarset suhtlust. Mõlema riigi välisministeeriumite juhitud koordinatsioonigrupp töötas kogu kriisi vältel, tegeledes praktiliste probleemidega, mis puudutasid eelkõige inimeste vaba liikumise küsimusi. Just Soomega leppisime juba märtsis kokku ametkondade vahelised koordineerimise alused," kirjutas Ratas.

Tema sõnul oli Soome peaminister Sanna Marin üks esimesi valitsusjuhte, kellele ta kriisi alguspäevadel helistas. "Kui Soome valitsus otsustas taastada töörände Eestiga, teavitas peaminister Marin mind telefonitsi sellest samal päeval, mida ma väga hindan. Viimasel Euroopa Ülemkogul pidasime peaminister Mariniga mitmeid kahepoolseid nõupidamisi, kus koordineerisime seisukohti Euroopa tulevase eelarve läbirääkimistel," jätkas Ratas.

"Minu kolleeg on ise öelnud, et enim suhtles ta kriisi ajal oma Eesti kolleegiga ja sama võin mina öelda. Oleme suvel arutanud ka uusi algatusi meie kahepoolsetes suhetes, mida plaanime. Liigutavamad näited meie rahvaste sõpruse kohta viimasel ajal on Tartu Rahu 100. aastapäeva pidustused, kus osales kõnega Soome välisminister ning hiljutine diplomaatiliste suhete sajandi tähistamine mõlemas riigis," kirjutas Reinsalu.

Reinsalu arvates ei ole ka see, et Eesti valitsus on parempoolsem kui Soome valitsus ja see kitsendab suhteid, mehhaaniliselt riikidevahelistedse suhetesse ülekantav. "Euroopas on üldjuhul koalitsioonivalitsused ning ehkki poliitikud suhtlevad oma poliitilistes perekondades üle riikide, on riikide suhted olemuslikult erinev asi, kuna rajaneb riikide huvidel ja koostööl, mis kulgevad kaugelt üle valimistsüklite. Samamoodi võiks ju väita, et Eesti ja Soome suhted halvenesid, kuna Soomes tulid 2015. aastal võimule Kokoomus (paremtsentristlik erakond - toim.) ja perussoomlased (rahvuslased - toim.), aga Eesti valitsuses olid liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Muidugimõista see nii ei olnud," märkis Reinsalu.

Eesti välisteenistusest ja suursaadiku ametist Soomes lahkunud Harri Tiido põhjendas oma äraminekut vanuse ja Eesti praeguse valitsuse poliitikaga. Tiido ütles Soome ringhäälingule YLE antud intervjuus, et tema maailmavaade erineb nii palju praeguse valitsuse omast, et ta pidas paremaks ise lahkuda, kuna valitsus ei lahkunud. Tiido lisas, et valitsuse ühe osapoole, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) seisukohad on Eesti rahvusvahelist mänguruumi vähendanud ning mõjutanud ka Eesti ja Soome suhteid.

"Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja nii ka Harri Tiidol suhtumises sellesse valitsusse. Demokraatlikus riigis viib välispoliitikat ellu valitsus riigikogu mandaadi alusel. Kui Harri Tiido leidis, et ei saa teenistuses veel aasta jätkata, siis oli see tema langetatud aus valik," kommenteeris Reinsalu.

Nii Ratas kui Reinsalu tänasid oma postituses Tiidot pikaaegse teenistuse eest välisministeeriumis.

 

Toimetaja: Mait Ots, Hannes Sarv, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: