Kliinilistel uuringutel on kolm etappi, kus kolmandas ehk viimases viiakse läbi suur, globaalne analüüs, kus väljatöötamisel olevat vaktsiini katsetatakse kümnetel tuhandetel inimestel. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütleb, et möödunud nädala seisuga on kliinilisi uuringuid uue koroonaviiruse vaktsiini väljatöötamiseks käimas ligi 60, nendest erinevaid vaktsiine on 42.

"Kolmandas faasis on meil tänase seisuga nendest 42 erinevast vaktsiinikandidaadist kuus vaktsiini ja need on kõik viimase nädala-paariga kolmandasse faasi sisenenud."

Tartu Ülikooli viroloogiaprofessori Irja Lutsari sõnul algasid eelmisel nädalal maailma eri paigus pihta päris mitmed ja suured vaktsiiniuuringud.

"Neil on plaanis võtta 30 000 haiget. Minu arust ka, nii palju kui avaldatud, paljudel vaktsiinidel tahetakse teha kaks doosi. Nii et üks doos alguses ja siis kuu aja pärast teine doos. Pärast seda neid haigeid ka jälgitakse. Kõige esimesed tulemused nendest vaktsiiniuuringutest võiksid olla saadaval kuskil kolme-nelja kuu pärast."

Uuringu tulemuste avalikustamine kuude pärast ei tähenda siiski veel seda, et vaktsiin võiks selle aasta lõpus valmis saada ja ka turule jõuda. Maimets ütleb, et tavaline vaktsiini tegemine koos korralike katsetuste ja kontrollgruppidega võtab aega umbes 10 aastat. Kõige kiiremini on uus vaktsiin valmis saadud nelja aastaga.

"Täna me tahame muidugi tulemusi saada palju kiiremini. Ja on ka lootust, et me jõuame vaktsiinini kiiremini kui neli aastat, aga selle aastanumbri sisse ma küll ei pakuks. Sest kolmas, kliiniliste katsetuste faas on äärmiselt tähtis. Me peame olema kindlad, et me ei tee kasu asemel kahju," sõnas Maimets.

Ka Lutsar ütleb, et me ei tohiks luua endale illusiooni, et detsembris vaktsineerime kogu Eesti ära ja siis kaob koroonaviirus ära.

"Väga efektiivse vaktsiini turule tulek võtab ikka väga pikalt aega. Sakslased ütlesid, et 2021. aasta keskpaik on reaalne, kui see vaktsiin võiks olla turul."

Nii Lutsar kui ka Maimets leiavad, et Eestis kohapeal ühtegi uut koroonavaktsiini välja ei töötata, sest ressursid nii nakatunute arvu kui ka raha mõttes on piiratud.

"Tegelik vaktsiini välja arendamine ei maksa mitte miljoneid, vaid sadu miljoneid või miljard dollarit. Eesti teadlased teevad üht-teist, aitavad kaasa päris korralike fundamentaalsete uuringutega. Samuti toodavad näiteks neid valke, mille vastu antikehade vastuseid saaks arendada. Aga on päris selge, et kui me paneme suurusjärgus 100 000 eurot, siis me vaktsiini tegemisest selles mõttes ei saa rääkida. Nullid, mis puudu jäävad, on väga suured," sõnas Maimets.